Kasutaja arutelu:Wolframin/Hipokampus
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi.
Esiteks, tähemärke on tekstidokumendis vaadatuna veidi üle 7300. Aga kuna tekst on väga stiilipuhas ja selge, siis võib-olla sellest piisab, ma ei tea praegu öelda.
Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.
Sõnad, mida võiks muuta:
- Alapealkiri „Nimi“ --> „Nimetus“ , ja ka: Nimetus tuleneb Veneetsia anatoomilt Julius Caesar Aranzilt, kes ...
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Hipokampus paikneb temporaalsagara ehk oimusagara ja aju keskosa pool asuvas koores. See on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. <-- kas muutis asukohta hoopis hägusemaks? Oimusagara aju ei ole ju, või on? Teeks ka lause kaheks.
- Ajalooliselt kõige varasem hüpotees oli, et hipokampus on peamiselt seotud haistmisega, kuid tänapäeval usuvad vähesed inimesed --> teadlased, et haistmine on ...
- See teooria on hetkel kolmest kõige vähem populaarne. [4]
- Hipokampuse puhul on oluline selle suurus – mida suurem see ajuosa on ...
- Sellest tulenevalt on tehtud aastate jooksul tuhandeid eksperimente, millega on uuritud hipokampuse tegevuspõhiste muudatuste füsioloogiat sünaptilistes ühendustes.
- Nüüdseks on moodustunud universaalne konsensus, et hipokampus mängib mäluga seonduvas suurt rolli.[9]
- Neil on hipokampuse kolm alapiirkonda 5,8–6,5 protsenti väiksemad kui ülejäänud inimestel, kel selliseid negatiivseid lapsepõlvekogemusi olnud ei ole.
- Mitmetes uuringutes on leitud, et skisofreeniaga patsientidel on hipokampus väiksemaks muutunud. See tuleneb ilmselt arengumuutustest, mitte koekahjustusest, mida on isegi näha patsientidel, kes ei ole kunagi oma haiguse vastu ravi saanud.
- ... et hipokampuse väärtalitlus võib põhjustada dopamiini produktsiooni muutust basaalganglias ehk milles?, millest tulenevalt võib väärtalitlus mõjutada kaudselt informatsiooni integratsiooni prefrontaalses korteksis.[18]
- Teised autorid / teadlased on pakkunud välja, et hipokampuse väärtalitlus võib põhjustada pikaajalise mälu häireid, mida on jälgitud skisofreeniaga patsientidel.
Kommentaarid:
Väga huvitav teema, väga hästi kombineeritud artikkel.
algvere (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 01:14 (EEST)
Tere!
Aitäh kiidusõnade eest! Paar vaidluskohta aga tekkisid. Oimusagara aju ei eksisteeri, aga üritasin sellega täpsustada asukohta. Pigem jätaksin sellest lausest sõna "aju" üldse ära. Kaheks lauseks tegemine on hea. Basaalganglia kohta ei olegi mingisugust lihtsamat nimetust, mida saaks "ehk" järel kirjutada, see on võrdlemisi täpne termin. Ülejäänud vead on nüüd likvideeritud. Kas sellisena on artikkel sobilik?
Wolframin (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 15:26 (EEST)
Tere taas!
Pea-aegu valmis! Ainult veel jäi silma see, et aastaarvude järel käib ka üks tühik, nt: 1960. aastateni
Kui need tühikud ka paika saavad, siis ongi minu meelest valmis.
Kuigi küsin siiski veel, et ega ju 600 tähemärgi ulatuses ei annaks midagi juurde kirjutada? Tean küll, et niisama tekstitäidet on keerukas leida, ent siiski küsin, praegu näitab mul tekstidokumendis, et teksti on ikkagi u 7400 tähemärki. Kui ikka kindlasti ei ole mingit nurka veel juurde lisada või midagi pikemaks kirjutada, siis pean kolleegidega nõu ja annan teada, kuidas sellega saab.
Aitäh!
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 19:21 (EET)
Tere-tere!
Lisasin vajalikud tühikud ning väikese osa alapealkirjaga ehitus. Loodan, et sellest nüüd piisab.
Wolframin (arutelu) 5. november 2012, kell 00:21 (EET)
- Sissejuhatuses öeldakse, et kuhu see kuulub ja millega see seotud on, kuid esmane peaks olema vastuse andmine küsimusele "mis see on?". Kui nüüd selle pilguga sissejuhatust vaatad, siis kindlasti taipad probleemi. Samuti jääb seal arusaamatuks see "suur osa".
- Samuti võiks üle vaadata linke (näiteks kui lingitakse artiklile "Selgsoogsed", siis ei ole imestada, et link punaseks jääb).
- Kohati on puudu punkte ning siselinke võiks samuti rohkem olla.
- Viidete juures oleks hea, kui lingiks jääks ainult artiklipealkiri.
- Edu! Ivo (arutelu) 6. november 2012, kell 01:54 (EET)
Korrastasin sissejuhatust, vaatasin siselingid üle ning lisasin neid. Lisasin ka paar puuduolevat punkti ning viideteks on nüüd ainult artiklipealkiri.
Kas mul jäi veel midagi kahe silma vahele?
Wolframin (arutelu) 6. november 2012, kell 19:34 (EET)
Tere!
Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.