Kasutaja arutelu:Tkuura/X-kromosoom
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.
Sõnad, mida võiks muuta:
- geenidoos --> annus
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest.
- Äädikakärbsel Drosophila melanogaster ning mõnel muul putukal määrab soo X-kromosoomide arvu suhe autosoomsetesse kromosoomidesse, kuigi ka Y-kromosoom on olemas.
- Mitte kõigil organismidel pole X-kromosoomi: lindudel, liblikatel, sisalikel ja mõnel kalaliigil määrab soo ZW süsteem, kus ZZ isend on isane ning WZ emane. Arvatakse, et selle süsteemi puhul on oluline geenidoos --> annus.
- Mesilastel ja mõnel muul kiletiivalisel määrab soo ploidsus, soo võib määrata ka keskkonna temperatuur (krokodillilised, kilpkonnad). [3]
- Kui tavaliselt on imetajatel kõiki kromosoome kaks ning rakkude jagunemisel homoloogilised ehk sarnased kromosoomid paarduvad, siis mehe organismis on X-kromosoomi ainult üks ning see paardub Y-kromosoomiga.
- Selleks, et need avalduksid samal määral nii emastel kui ka isastel, modifitseeritakse rakus seda kromosoomi valkudega.
- Isastel äädikakärbestel seondub --> liigub/koguneb näiteks valk-kompleks X-kromosoomi piirkondadesse, mille geene on rakus kaks korda rohkem avaldada vaja.
- Emastel imetajatel pakitakse valkude abil juhuslikult üks kahest X-kromosoomist tihedalt kokku, muutes selle niimoodi inaktiivseks. Seda nimetatakse Barri kehakeseks.
- Emastel kassidel avaldub see nn "kilpkonnamustrilise" kasukana - kassil vahelduvad tumedad ja oranžid laikud, kui üks X-kromosoom määrab oranži, teine tumeda värvuse.
- Mõne olulisema valgu süntees Barri kehakeselt siiski toimub, selle ebavõrdsuse lahendamiseks on Y-kromosoomis sarnased piirkonnad, nähtust nimetatakse pseudoautosoomsuseks.
- Geenide uurimine kromosoomides on veel pooleli.
- Munarakkudesse jääb peale jagunemist üks X-kromosoom ning autosoomsed kromosoomid, spermatosoididesse jääb peale autosoomsete kromosoomide kas X või Y kromosoom.
- tütardel retsessiivsed geenid ei avaldu, kui teises X-kromosoomis on dominantsed geenid
- (A) Haigel (affected) isal on dominantne x-liiteline alleel, ema on retsessiivse alleeli suhtes homosügoonte ehk terve (unaffected): kõik tütred on haiged, pojad terved. <-- Kas sain tähendusest aru või muutsin lause valeks?
Kommentaarid:
- Pikad ja sisutihedad laused, mida võiks natukene liigendada. Võtta üks fakt ühte ja teine teise lausesse. Püüda lauseid natukene lihtsustada, mõelda, mis tegusõna on põhiline, seda kasutada. Nt „Kassil on näha tumedate ja heledate triipude vaheldumine ...“ --> siis põhiline on, et need vahelduvad, mitte, et seda on näha. Ja kas seda ikka on näha, seda vaheldumist. Jne.
- Mitmust on väga-väga palju. Sisu ei muutu, ja kui, siis selgemaks, kui on rohkem ainsust. Nt: „Mõnede olulisemate valkude süntees Barri kehakeselt siiski toimub ...“ --> „Mõne olulisema valgu süntees Barri kehakeselt siiski toimub ...“ Näiteid leiduks veel.
- Aga kokkuvõtvalt: tegu on väga tiheda ja sisuka ja keeruka artikliga, hea töö siiani!
algvere (arutelu) 13. oktoober 2012, kell 20:39 (EEST)
Tere
Aitäh tagasiside eest. Võtan mõningaid märkusi arvesse, kuid kõigi suhtes ei saa kahjuks kohandusi teha. Muutes sõna geenidoos sõnaks geeniannus, leiutan uue termini. "Geenidoos" on nimelt bioloogias kasutatav mõiste, mille võib leida ka geneetikaleksikonist ning muudest sellealastest eestikeelsetest materjalidest. Samuti ei saa öelda, et isastel äädikakärbestel liigub või koguneb valkkompleks kromosoomi piirkondadesse, kui tegelikult ta sinna ju seondub, aidates geenil rohkem ekspresseeruda. Ma ei saanud ka hästi aru, miks see väljendus ei sobi? Ei tahaks ma ka uskuda, et kassidel laikud on, arvan, et korrektne on siiski öelda "laigud". Kassi laikude kohta ka: googeldage "tortoiseshell cat" ja saate aru mida ma laikude vaheldumisega mõtlesin. Need on siiski reaalselt laigud, mitte triibud, mida on vastava genotüübiga kassidel enamasti hästi näha. Kuna laigulised kassid artikli sisu mõistmiseks hädavajalikud pole, ei näinud vajadust kassipilte üles panna, kuid ingliskeelses wikipedias on ka vastavad artiklid kassigeneetika ning kilpkonnamustriliste kasside kohta. Tkuura (arutelu)
Tere!
Väga hea! Sellepärast ongi tegemist soovituste ja tähelepanekutega. Ka on täiesti normaalne, et mul kirjavead sisse lipsavad, laikudele viidates ... Bioloogia on raske, sestap sõnade üle mõtlengi ja mingeid uusi vasteid pakun, aga need on vaid soovituslikud. Pealegi oli see alles esimene lugemine.
Kassi laigud on tõesti laigud, mitte triibud, googeldasin.
algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 21:10 (EEST)
Tere taas!
Ja veel mõned nipet-näpet asjad:
- Artikkel peaks algama nii, et defineeritav on rasvases kirjas, nii: "X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest." Tegelikult peab rasvaselt olema ka defineeriava sünonüümid, aga kuna ta on üks gonosoomidest, siis ta ju nagu päris sünonüüm ei ole, niiet vist võib ainult X-kromosoomi päris alguses tumedamaks teha
- seondub --> liigub/koguneb --> võiksite valida ühe neist, või jättagi seondub
- Menkesi tõbi(veidrate juuste sündroom) --> tühik enne sulgu
- infertiilsed - nad ei saa lapsi ning neil puudub menstruaaltsükkel -- mõttekriips, erimärkidest esimene, mitte ülipikk, vaid pikk
- Võiks ühtlustada esisuurtähte, nt kõik suured, alapeatükis "Numbrilised anomaaliad"
- (Sex-determing region-y) --> (ingl Sex-determing region-y, lühidalt SRY)
Aitäh!
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 17:26 (EET)
Tere
Tekitasin algusesse rasvase kirja. Sünonüüm gonosoom tõesti pole. Seondumise kommentaarist ma ei saa hästi aru - kui ta seondub ja on artiklis märgitud ka seondub, siis milles probleem? Tühiku tekitasin. Mõttekriipsu kommentaarist ei saa jällegi aru - mida täpselt ma muutma peaksin? Arvutis ei saa ju tekitada erineva pikkusega kriipse, ja milline see olema peaks siis, mis valesti on? Ühtlustasin ka esisuurtähed ning parandasin sulgudes seletuse.
Parimat
Tere jälle!
- Rasvane defineeritav -- hästi.
- Preagu on tekstis nii: "Isastel äädikakärbestel seondub --> liigub/koguneb näiteks valk-kompleks X-kromosoomi piirkondadesse, mille geene on rakus kaks korda rohkem avaldada vaja." <-- seal on kolm verbi, võiks valida ühe, näiteks seondub. Probleem on selles, et see ei ole sujuv lugemine, seal on verbi kohta kommentaar, võib-olla üleliigne.
- Kriipsude maailm on väga kirju. Tõesti. Nimelt arvutis saab teha mitmeid erinevaid kriipse, neil on kõigil oma tähendus ja funktsioon, nii nagu on näiteks erinevatel geenidel oma iseloom. Niisiis. Kriipse saab teha arvutis, kuid Vikipeedias saab neid teha ka sellises kohas nagu "erimärgid", see asub seal üleval, teksti kasti kohal, "laiendatud" ja "abi" vahel. Sääl on selline koht nagu "sümbolid" ja seal on kaks kriipsu järgemööda, esimene on mõttekriips, teine on mingi ülipikk kriips, mida kasutatakse kuskil mujal. Sidekriipsu saab teha oma arvutis ja sidekriipsud teil ongi, ka neis kohtades, kus peaks olema mõttekriips.
- Esisuurtähed ja sulgude seletus -- hästi.
algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 22:06 (EET)
Muutsin juba mitu päeva tagasi ära jälle vajalikud asjad, kas nüüd lõpuks sobib?
Tere!
Ainult üks väike kriipsumuutus veel: X-liiteliste haiguste esimene dominantne haigus:
Alporti sündroom - neerupuudulikkus ja kuulmiskadu --> Alporti sündroom – neerupuudulikkus ja kuulmiskadu
Nimetustest, mil on nimeline nimetus:
Neile peab ülakoma panema:
- Duchenne´i lihasdüstroofia
- Fabry´ tõbi
- De la Chapelle´i sündroom
Ja neil võiks, sest siis näeb nime ja käändelõpp eristub:
- Alport´i sündroom
- Aarsorg´i sündroom
- Coffin-Lowry´i sündroom
- Bloch-Siemens´i sündroom
- Rett´i sündroom
- Lesch-Nyhan´i sündroom
- Hunter´i sündroom
- Menkes´i tõbi
- Wiskott-Aldrich´i sündroom
- Brunton´i agammaglobulineemia
- Turner´i sündroom
- Klinefelter´i sündroom
Pärast seda loeks töö arvestatuks.
algvere (arutelu) 17. november 2012, kell 22:56 (EET)
Tere jälle
Ülakomadega on muidugi mugavam lugeda, aga ma olen üsna kindel, et see on laen inglise keelest ning nii märkida pole eesti keeles päris korrektne. Eeesti keeles pannakse ülakoma käändelõpu ja sõna vahele vaid siis, kui sõna viimased tähed häälduvad teistmoodi kui kirjas on. http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=56
Ülemisest kolmest kahe puhul on ülakoma tõesti vajalik, kuid terve alumise nimekirja puhul ei ole see põhjendatud ega korrektne.
Fabry tõve esimene osa pole käändes, seega minu meelest pole ka sinna ülakoma vajalik.
Tere,
põhjendatud on see niipalju, et ma soovitasin seda, et silmal oleks parem nimetust haarata. Aga see oli soovitus ja jääb selleks. Nüüd on tekst valmis, arvestatud.
Head!
algvere (arutelu) 19. november 2012, kell 13:09 (EET)
Palun tõstke tekst ka artikliks.
algvere (arutelu) 24. november 2012, kell 16:21 (EET)
Tegin seda juba ammu
Töö on leitav siit: http://et.wikipedia.org/wiki/X-kromosoom