Kasutaja arutelu:Teeletuul/Harilik kärnkonn
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.
Sõnad, mida võiks muuta:
- läbi viidud --> korraldatud
- Kärnkonn ajab aeg-ajalt nahka, mis eemaldub --> tuleb ära räbaldunud tükkidena. Seejärel sööb konnnahatükid ära.
Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelse vaste:
- demarkatsioon --> tunnuste piirjooned ?
- sekreet --> nõre
- nematoodiliik --> ümarussiliik
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Harilik kärnkonn on tavaliselt üksik loom, paljunemishooajal aga koondutakse suurtesse kampadesse kindlate paljunemistiikide juurde.
- Siin võitlevad isased emastega paaritumise õiguse pärast.
- Pärast paar kuud kestvat kasvamist ja arengut läbivad kullesed metamorfoosi, neile kasvavad jäsemed ja kaob saba.
- Neist saavad pisikesed kärnkonnad.
- Töö näitas, et kärnkonnaliikide vahel on pikk evolutsiooniline ajalugu.
- Nende pea on lai, kahe väikese ninasõõrme ja otsmise ninamiku all asuva suure suuga.
- Neid kasutatakse paaritumise ajal emasest kinni hoidmiseks.
- Võrreldes teiste konnadega on kärnkonnade tagajäsemed lühikesed, varbad on pikad ja varvaste vahel puuduvad ujulestad.
- Harilikku kärnkonna aetakse sageli teiste konnadega segi, kõige sagedamini juttselg-kärnkonna ehk kõrega ja rohe-kärnkonnaga.
- Esimene neist on kasvult väiksem ja tema seljal jookseb peast allapoole kollane triip, rohe-kärnkonnal on aga väga iseloomulik laiguline muster.
- Harilik kärnkonn liigub tavaliselt aeglaselt jalutades või vahel ka lühikeste hüpetega, kasutades korraga kõiki nelja jäset. Päevad veedab kärnkonn peidus varem valmistatud asemel, metsataimede või nende juurte alla kaevatud urus, vahel ka kivi all.
- Kärnkonnade peatoiduks on putukad (mardikad ja kahetiivalised) ning limused ja nälkjad, aga ka põrnikad, röövikud, kärbsed, vihmaussid ja isegi väiksed hiired[20][21].
- Väikest ja liikuvat saaki püüab kärnkonn kiire keeleliigutusega, suuremat saaki haaratab ta kogu suuga.
- Hammaste puudumise tõttu neelavad kärnkonnad saaklooma tervena mitme neelatusega alla.
- Kärnkonn ei tunne oma saaki ära, pigem proovib ta pimedas jahti pidades rünnata ja ära süüa iga pisikese tumeda liikuva kogu.
- See nõre sisaldab toksiini nimega bufagiin ja selle abil suudab konn eemale peletada enamiku kiskjatest, kuid nastikutele see siiski ei mõju.
- Varesed väldivad naha pinnal asuvat toksiini, nokkides kärnkonna naha sisse torgatud august välja vaid maksa.
- Kärnkonnad kogunevad kindlaks kujunenud tiikide juurde, vältides samas suurt osa veekogusid, mis oleksid samuti sobilikud[20]. Ühe uuringu järgi kasutasid täiskasvanud konnad paljunemise ajal aasta-aastalt sama veekogu ja üle 80% nooruki eas märgistatud isastest pöördus tagasi veekogu juurde, milles nad koeti[24].
- Kärnkonnad peavad emasega paarumise õiguse üle lahinguid, kasutades relvana oma häält.
- Paljunemise aeg on väga stressirohke ja suremus on paljuneda tahtvate kärnkonnade seas kõrge[14]
- Edukas isane kinnitub haardega emase selga mitmeks päevaks. Sel ajal, kui emane muneb pika kahest reast koosneva munadepaela, viljastab isane selle oma spermaga.
- Kui kärnkonnapaar vees ringi liigub, kinnitub kudu veekogu taimede külge.
- Algselt sarnanevad kärnkonna kullesed rohukonna omadega, kuid on värvilt tumedamad, pealt mustad ja alt tumehallid. <-- Sarnanema millega?
- 12-nädalastena on kärnkonna kullesed välimuselt sarnased täiskasvanud konnadega jäädes siiski umbes 1,5 setimeetri suurusteks. Siis on noorukid valmis tiikidest lahkuma.
- Täiskasvanuks saavad kärnkonnad harilikult kolme kuni seitsme aastasena, kuid selles on suur populatsioonidevaheline varieeruvus.
- See ümarussiliik aeglustab kärnkonnade kasvu ja vähendab nende vastupidavust ja fitnessi --> tervist? / kohasust? (Mida selle all mõtled?)
- Metamorfoosi ajal kasvavad suuremad kullesed väiksematest alati kiiremini, isegi juhul, kui suurematel noorukitel on parasiite rohkem. <-- See lause oli teil väga keerukalt ehitatud, saaks lihtsamalt!
- Hariliku kärnkonna arvukus on levikuala mõnes kohas vähenenud, kuid IUCN-i ohustatud liikide punases nimestikus kuuluvad nad vähim ohustatute rühma. Liiki ohustab elupaikade kadu, erilist ohtu kujutab edast paljunemispaikade kuivendamine.
- Ka hukkub palju konni maanteid ületades.
Kirjavead: kokku- ja lahkukirjutamine, nt Vahemere saared, külmeimad põhja-alad. Ka vormide ühildumist võiks hoolikamalt jälgida, nt et lause alguses ei oleks mitmust, lõpus ainsust – samast asjast rääkides. Muidu ladus. Mõned komavead ka, nt: „Kudemispaika jõudnud, meelitab isane kärnkonn krooksudes emaseid ligi ...“
Kommentaarid:
Laused väga pikad, võiks natuke liigendada ja lühendada. Ka on mõnd tegevust väga keerukalt seletatud, võiks veidi lihtsamalt. Üldine soovitus on lugeda lauseid korduvalt ja püüda neid võimalikult loogilisteks teha. Nt „Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub väline häälepaun.“
Verbi „tunduma“ võiks natukene vähem kasutada, nt:
„Kärnkonnad kogunevad kindlate tiikide juures, mida nad eelistavad, samas vältides suurt osa veekogusid, mis tunduvad samuti sobilikud.“ --> „Kärnkonnad kogunevad kindlaks kujunenud tiikide juurde, vältides samas suurt osa veekogusid, mis oleksid samuti sobilikud[20].“
Vähem sidesõnu, rohkem komasid: „Esijäsemed on lühikesed, sissepoole suunatud varvastega.“
Muidu: informatiivne! Natuke läbi mõelda, teravustada.
algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 21:03 (EEST)
Tere taas!
Mõned nipet-näpet asjad, mis praegu silma jäid:
- Harilik kärnkonn või Euroopa kärnkonn... --> defineeritav ja selle sünonüümid rasvasesse kirja
- liikiderühmast (species complex) --> liigirühmast või liikide rühmast (ingl species complex)
- Kehaehitus/Kirjeldus --> vali palun üks neist
- eelistades 25-40 cm sügavusi --> siin ka mõttekriis, nii nagu on: 1000–7000 marjatera
Aitäh!
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 16:42 (EET)
Töö on arvestatud, palun tõstke see artikliks.