Kasutaja arutelu:TTruu/RNA
Tänan õigeaegselt esitatud artikli eest! Maht on piisav ja struktuur on originaalartiklil ok. Et tegemist on tõlkeartikliga, siis on kommentaarid peamiselt keelelelised. Võiks paigaldada veidi rohkem vikipeediasiseseid ristviiteid.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Lõppartiklis võiks arutelulehele ka lisada vimpli nagu https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:T%C3%B5lgitud_leht
Toon näite sellest, mida võiks lausestuses vaadata.
„Tähtis struktuuriline iseärasus, mis eristab RNA DNAst on riboosi 2’ süsinikule seondunud hüdroksüülgrupp. Selle funktsionaalse grupi olemasolu põhjustab RNA biheeliksi struktuuris A-vormi, erinevalt DNAst, mille dominantne konformatsioon on B-vorm.[6] Selle tõttu on RNA kaksikheeliksil väga sügav ja kitsas suur vagu ning madal ja lai väike vagu.“
Mõistetav, et sisu ei ole siin just kergemate killast ometi on võimalik (peaaegu) sama edasi anda palju vähemate sõnadega, nii et laused sisaldavad ühte mõtet (hea viide sellele on komade puudumine) ning samas on ka kontekstist võetuna arusaadavad. Faktitruudust pead asjatundjana küll ise hindama.
„Struktuuriliselt eristab RNAd DNAst RNA riboosi 2’ süsinikule seondunud hüdroksüülgrupp. RNA biheeliks võtab selle grupi tõttu A-vormi, samas kui DNA võtab grupi mõjuta B-vormi. A-vorm tingib RNAl väga sügava ja kitsa suure vao ning madala ja laia väikse vao.“
Põhimõtteliselt samasuguseid muutusi ootan tekstist läbivalt. See on võõrkeelest eesti keelde tõlkimise juures suurim katsumus, aga ka suurim vastutus, et tõlkele ka tänulikku lugejat leiduks.
Rakulised organismid – see on siis nii hulkraksed kui ainuraksed? Kõlab kohmakalt, aga ma ei tunne terminoloogiat.
Sellel juhul kirjutasin rakuline organism, kuna pole täpselt määratletud, kas viirused on elusorgansimid või mitte. Hetkel on nad kuskil eluta ja elusa piirimail.
messenger-RNAd (mRNA) – kas messenger-RNA on eesti keeles sama kui informatsiooni-RNA.
Sellisel juhul võiks linkida põhiviites informatsiooni-RNA leheküljele. Või ei ole nõus? Ingliskeelse täienduse (messenger-RNA) saad asetada aga sulgudesse.
Mõnedel RNA molekulidel – Mõnel RNA molekulidest
sees katalüütilise aktiivsusega roll, - selle tähendus on segane.
mõned kontrollivad geeniekspressiooni – juhivad?
kontrollida – pigem „juhtida“ (Keelenõuandes pean tuginema ÕSile, (sobiv on Kontrollib dokumente. Kontrollis töö üle. Kontrollib, kas kõik on õige. Ei sobi „Kontrollib olukorda.“)
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kontrollima&F=M http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kontrolli&F=M
Mõnedel RNA molekulidel on raku sees katalüütilise aktiivsusega roll, mõned kontrollivad geeniekspressiooni või on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad. - Loetelu on ebaühtlane ning ka veidi segane. 1) on roll; 2) kontrollivad või on roll. Tervet jaotust ei saa sellest aru. Kas see on kõikehõlmav.
erineb peamiselt kolmel moel – peamiselt on umbmäärane, äkki erineb sellest kolmel olulisel moel?
kuid RNA sisaldab riboosi (desoksüriboosis puudub tsüklilises pentoosis 2’ positsioonis hüdroksüülgrupp). See hüdroksüülgrupp muudab RNA ebastabiilsemaks, kuna hürdolüüs saab toimuda suurema tõenäosusega. – sulgude sees, sulgudest väljas.
hürdolüüs - uus tekst lase spellerist läbi. Rohkem kirjavigu ei maini.
Adeniinile komplementaarne alus pole mitte tümiin nagu DNAs, vaid uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm.
Selgemaks.
akronüümi järel käändelõpp läbivalt...
Nagu ka DNAs on enamikes bioloogiliselt aktiivsetes RNAdes, näiteks mRNA, tRNA, rRNA, snRNA ja teised mittekodeerivad RNAd, komplementaarseid järjestusi, mis võimaldavad RNA-l voltuda[2] ja moodustada kaksikheeliks. Selliste RNAde analüüsimine on näitanud, et nad on kõrgelt struktureeritud. Erinevalt DNAst ei sisalda paardunud RNA pikki kaksikheelikseid, vaid pigem lühikeste heeliksite kogumeid, mis moodustavad valkudele sarnaseid struktuure. Sel moel on RNA võimeline omandama katalüütilist aktiivsust nagu ensüümid. [lausejärg] [3] RNAd, mis omab katalüütilist aktiivsust [katalüütilise aktiivsusega RNAd on lihtsam] nimetatakse ribosüümiks. Näiteks peptiidsideme sünteesi eest vastutab ribosoomis 23S rRNA, millel on katalüütiline e. ribosüümne aktiivsus.
Saab lühendada.
Kaksikheeliksist juba oli.
- mis on selles kontekstis „kõrgelt struktureeritud“?
Sel moel – mis moel? „valkude sarnane olemine moel“?
suhkrujääk – mõiste
riboos – mõiste.
1’ – sel ülakomal on vist mõni tähtis roll?
1’ pos – 1. on järgarv.
(U)) – Sa oled siin sulud valesti kopeerinud.
Füsioloogilisel pH-l on fosfaatgrupid negatiivse laenguga – füsioloogiline pH? Bioloogias ja meditsiinis kasutatakse sellist terminit ja see tähistab vere pH-d (pH 7,365), mis on inimkeha jaoks optimaalne pH
„ehk polüanioon“ oleks üheselt mõistetavam.
„Tähtis struktuuriline iseärasus, mis eristab RNA DNAst on riboosi 2’ süsinikule seondunud hüdroksüülgrupp. Selle funktsionaalse grupi olemasolu põhjustab RNA biheeliksi struktuuris A-vormi, erinevalt DNAst, mille dominantne konformatsioon on B-vorm.[6] Selle tõttu on RNA kaksikheeliksil väga sügav ja kitsas suur vagu ning madal ja lai väike vagu. „
Lihtsamalt: „Struktuuriliselt eristab RNAd DNAst RNA riboosi 2’ süsinikule seondunud hüdroksüülgrupp. RNA biheeliks võtab selle grupi tõttu A-vormi, samas kui DNA võtab grupi mõjuta B-vormi. A-vorm tingib RNAl väga sügava ja kitsa suure vao ning madala ja laia väikse vao. Ma eeldan, et vagu on siin mõiste, mida annab ka linkida.“ Entsüklopeediline kompaktne stiil ja eestikeelne väljendusvorm ja lausestus. Jätkata samal viisil.
konformatsioon – võiks olla ehk asend (http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et)
Inosiinil on võtmeroll geneetilise koodi Wobble hüpoteesis, mille järgi [...].
(tavaliselt leidub geenist eespool). – Võhikule natuke arusaamatu.
helikaasse aktiivsusega osa – ristviitamine vikipeediasse
RNA polümeraas sõidab – arusaadav, pole kindel, et parim sõna. Ehk ongi.
RNA-sõltuvaid – äkki annab paremini väljendada. Lihtsalt RNA-le tuginevaid?. Aga oma valdkonna termineid tead kindlasti paremini.
enüümi
ribosoom on mitmus või ainsus kas Messenger RNA = informatsiooni-RNA?
siis protsessitakse see mRNAks. – äkki „muundatakse“ Protsessimine on see sõna, mida eesti keeles kasutatakse pre-mRNA lõikamisel mRNAks
seondub ribosoomidele või ribosoomidega?
kompartemendid - jaondid, kambrikesed - http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et
Transpordi-RNA (tRNA)on väike RNA ahel, mis koosneb umbes 80 nukleotiidist, mis kannavad kindlaid aminohappeid kasvavale polüpeptiidahelale ribosoomi valgusünteesi aktiivtsenris.
Liiga pikk lause.
ribosomid koosenvad neljast erinevadt
18S, 5.8S, 28S and 5S rRNA.
Mitu ribosoomi võib olla seondunud ühele mRNAle samaaegselt.
Üheaegselt võib samale mRNAle olla seondunud mitu ribosoomi. (Kui tundub parem.)
Peaaegu kõik eukarüootses rakus leiduvad RNAd on rRNAd. – See lause on sisuliselt põnev, aga veidi arusaamatu. mRNAd ja tRNAd ja teised on prokarüootidel siis haruldased. Ok, väga huvitav. Puudub aga viide.
geeni ekspressioon – geeni avaldumine http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et
näitkes
MikroRNAid (miRNA; 21-22nt) leidub eukarüootsetes rakkudes, enamkirjeldatud on neid taimedes ja ussikestes, kuid ka näitkes inimestel on umbes 250 geeni, mis kodeerivad miRNAsid.
Tee lause tükkideks.
degradation – lagunemine.
Väike interfereeriv RNA (siRNA;20-25 nt) on lühike kaheahelaline RNAd ning neid tekib tihti viraalsete RNAde lagunamisel, samas on ka endogeenseid siRNAde allikaid. – Loe üle, midagi on puudu.
Mõned miRNAd ja siRNAd võivad põhjustada märklaud-geenide metüleerimist, mis lõpetab või vähendab nende geenide transkriptsiooni.
ei usu, et märklaud-geenide
Animals have Piwi-interacting RNAs (piRNA; 29-30 nt) that are active in germline cells and are thought to be a defense against transposons and play a role in gametogenesis.
Selle lausega on kohe tõsiseid probleeme.
Paljudel prokarüootidel on CRISPR RNAd – regulatoorne süsteem, mis on sarnane RNA interferentsile. – mitmus või ainsus?
Antisense RNAd on laialt levinud, enamus neist surub maha geene, kuid mõned võivad olla transkriptsiooni aktivaatorid.
Enam ei ole kindel, kas ei ole äkki lihtsalt tõlkimata jäänud?
antisense RNA on siis ok?
Üks moodus kuidas antisense RNA tegutseb on seondumine mRNAle, selle tagajärjel moodustub kaheahelaline RNA, mis degradeeritakse ensüümide poolt.
Võid lisada komasid või lihtsustada lauset tervikuna. Parem oleks lihtsustada.
Olemas on ka pikki mittekodeerivaid RNAid, mis reguleerivad eukarüootide geene[37], üks neist RNAdest on Xist, mis katab ühe X kromosoomi emastel imetajatel ja sellega inaktiveerib kromosoomi.
Jälle ei mahu päris ühte lausesse ära.
RNA protsessimisel osalevad RNAd – töötlemisel?
mis sisaldavad erinevaid väikeseid tuuma RNAid (snRNA)[21] või on mõned intronid ribosüümid. – midagi on siin lahti.
RNAd saab modifitseerida ka nukleotiidide modifitseerimisega teisteks nukleotiideks kui A,C,G,U. – Lause järjestus on konarlik. Tähed võiks vist ikka välja kirjutada.
tuumakses
assotsieeruvad – assotseeruvad
snoRNAd assotsieeruvad ensüümidega ja juhatavad neid RNA kindlasse punkti läbi aluspaardumise võiks lause sõnajärge veidi parandada.
peremeestaime – ainult taimed? kui nii siis nii.
Retrotransposoonid levivad samuti kopeerides DNAd ja RNAd üksteise pealt,[47] ning telomeraas sisaldab RNAd, mida kasutatakse matriitsina eukarüootsete kromosoomide otste sünteesimiseks
Liiga pikk lause. Komad veidi viltu.
dsRNA moodustab mõnede viiruste geneetilise materjali (dsRNA viirused). – Sõnastus eestipärasemaks.
Viimase viitega on mingi jama.
Näha on, et lõpp on veidi raskemalt tulnud. Selle võiks tähelepanelikumalt üle vaadata. Ootan, et parandaksid lausestust üldisemalt (st ka seal, kus ma ei maininud) ja teeksid võimaluse korral teksti argikeelsemaks seal, kus näitasin. Edu parandamisel! Vaatan uuesti kui endast märku annad.
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:47 (EEST)
Palju parem! Mõned märkused veel.
Võiks lisada ristviiteid vikipeediasse - mõnikord tulevad uued mõisted sisse ootamatult, siis kui võimalik saab kirjutada ka "X ehk Y" vormis aga tihti piisab ainult linkimisest. Mõned kohad, kus nii on: nt "primaarstruktuuriga", "katalüütiline aktiivsus" jne.
Mõnel RNA molekulidest on rakus katalüütiline aktiivsus, mõned vastutavad geeniekspressiooni eest või on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad. - Võimalik, et ma andsin halba nõu. Nüüd lause tähendust vaadates, ehk oleks parem.
Mõned RNA molekulidest rakus on katalüütiliselt aktiivsed, mõned vastutavad geeniekspressiooni eest, mõned on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad.
Või "RNA molekulid rakus on kas katalüütiliselt aktiivsed,
Sellel juhul kirjutasin rakuline organism, kuna pole täpselt määratletud, kas viirused on elusorgansimid või mitte. Hetkel on nad kuskil eluta ja elusa piirimail. - Ok, lisa link!
Bioloogias ja meditsiinis kasutatakse sellist terminit ja see tähistab vere pH-d (pH 7,365), mis on inimkeha jaoks optimaalne pH - Ok, väga hea. Kõige cool'im oleks kui Sa viitsiksid ise lisada ühelauselise määratluse uuele leheküljele. Pmst olemas ju juba! (Kontrolliks caps-locki artikli loomisel küll ka)
protsessimine - ok, sain vastuseks ka "töötlemine" (siin http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et), mõtle korra ise, kas sobiks. Minu arvates parandaks see teksti arusaadavust oluliselt aga samas ei muudaks tähendust üldse.
Sest teises sõnastikus oli nii:
processing - protsessimine [mRNA esmase transkriptsiooniprodukti (RNA või DNA) või esmase translatsiooniprodukti (polüpeptiidi) modifitseerimine] http://www.ebc.ee/tymri00/sonastik.html
Julgen väita, et paljudes valdkondades on lihtsalt töö terminite lihtsustamisel tegemata. Valdkonnasiseselt ei ole vaja, et terminid oleksid ilma hariduseta arusaadavad, mis tihti tingib terminite kasutuselevõtmist seal, kus hädasti vaja ei ole. Populaarteaduslikus kirjanduses on aga vastupidi, mida omakeelsem sõna, seda ligipääsetavam on nii tekst kui teadmised lugejale. Tuleb leida tasakaalupunkt. Need probleemid on kõikides valdkondades.
Mittekodeerivad RNAd - alusta linki sõna algusest. Lingi alati tervest sõnast, mujal on näiteks käändelõpud puudu.
Enamkirjeldatud on neid taimedes ja ussikestes, kuid ka näitkes inimestel on umbes 250 geeni, mis kodeerivad miRNAsid.
Nii mehaaniliselt ka ära tükelda: Enam on kirjeldatud neid teimedes ja ussikestes, kui ka näiteks inimestel on u. jne.
"Kuni" tähenduses (5’-3’) asenda sidekriips mõttekriipsuga. On selline õigekirjakiiks.
Tänan vigu parandamast ja loodan, et käiku viinud ettepanekud tundusid ka endale mõistlikud. Jään ootama järgmist versiooni. Edu!
PeeterT (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 17:20 (EEST)
Enam on kirjeldatud neid taimedes ja ussikestes samuti on inimestel umbes 250 geeni - koma või punkt enne "samuti"-t
(siRNA;20-25 nt) - puudub tühik. "Kuni" on nii siin kui veel mõnes kohas vaja teha mõttekriipsuks.
Mõnel kohal on ka sidekriips mõttekriipsu rollis esitatud sidekriipsu, mitte mõttekriipsuna. Asenda.
https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:T%C3%B5lgitud_leht link võiks aidata.
Kohustuslikud on ainult kaks parameetrit, soovituslikud on veel kaks, mille leidmiseks on juhend kõrval. Proovi ehk õnnestub. See mall läheb alles päris vikipeediasse, artikli arutelulehele.
Kui see kõik tehtud, siis võid artikli üles panna! Otsi eelmistest aastatest, kuidas viidata enda kasutajalehelt päris vikipeediasse.
Hästi tehtud ja jõudu edasisel!