Kasutaja arutelu:Sreinla/Turvas

Aitäh piisavalt pika ja põhjaliku artikli eest! Tore, et olete kasutanud erikeelseid allikaid ja ka viited on enamasti ammendavad.

Mõned tähelepanekud. Pealkirjadest:

Kuna pealkiri on „turvas“, pole mõtet pealkirjades „turvast“ kaasas kanda. Kolmas võiks olla „Omadused ja kasutus“, neljas „Kasutusviisid“, kuues „Drenaaž“. Viies peatükk tuleks ümber nimetada, nt „Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid“.

Viidetest:

Kena, et viiteid on nii palju ja need on üksikasjalikud. Siiski ei tohiks viide olla ainult internetiaadress: kui tegu on raamatuga, siis lisaks internetileheküljele peaks olema ka viide, mille juurde pöörduda siis, kui internetist sellelt aadressilt enam midagi ei leia. Kui tegu on mõne ettevõtte kodulehega, siis ka see tuleks lisaks internetiaadressile välja kirjutada (samal põhjusel). Vt siit nt „Viite elementide“ peatükki: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine. Samuti võiks viiteid ühtlustada (nt kuhu on kirjutatud väljaandmisaasta).
Alates peatükist „Iirimaal“ on viited puudu.

Sissejuhatavast peatükist:

Esimene sõna rasvasesse kirja.
Esimese kahe lause vahel võiks olla siduv lause selle kohta, et turvas on (oluline) maavara.
Sissejuhatus on natuke laialivalguv, peaks olema konkreetsem (ehk on mõned laused ülearused?), ehk võiksid olla veel mõned siduvad laused. Vt, kuidas teised sissejuhatused on vormistatud (nt eelmisest aastast https://et.wikipedia.org/wiki/Biogaas). Pöörake tähelepanu ka trüki- ja muudele keelevigadele. Kui olete sissejuhatust muutnud, annan selle kohta põhjalikumat (keelelist) tagasisidet.

Geograafilise jaotuse peatükk:

Turbarabad on maa-alad, kus on looduslikult tekkinud turbakiht. > Kas see kuulub ikka geograafilise jaotuse alla? Äkki sissejuhatusse?
Turbarabasi, turbavarusi > eesti keeles on mitmuse osastav sid-lõpuline: rabasid, varusid. Muutke ka teistes peatükkides.
nad katavad enda all > nad võtavad enda alla
millionit > eesti keeles “miljonit”
km2 > väikse numbriga, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Juhend:Matemaatiliste_valemite_kirjutamine
ehk 3% maailma maismaa kogupindalast. Euroopas on turbarabade pindala
515,000 km2 > vt eelmist kommentaari, eesti keeles arvu sisse koma ei lähe: 515 000 (vt ka edaspidi)
Indoneesias.Maailma suuriimad > Tühik punkti järele, “suurimad”
Lääne Siberi > Lääne-Siberi
Lõuna Hemisfääris on vähem turvast kui Põhja Hemisfääris > Kirjutage rahvusvahelise termini juurde ka eestikeelne sünonüüm, “lõunahemisfäär” ja “põhjahemisfäär”
Vt viiteid! Viide ei tohiks viia leheküljele “Uus-meremaa”, vaid “Uus-Meremaa”. Ühtlustage: kui Põhja-Ameerika juurde viib viide, siis peaks see viima ka Euroopa juurde jne.

Moodustumise ja koostise peatükk:

Ei ole hea stiil alustada lõigu iga lauset sõnaga “turvas”.
Turvas moodustub siis, kui taimne materjal, tavaliselt niisketes tingimustest, ei saa täielikult laguneda happeliste ja anaeroobsete tingimuste tõttu. > Kui tingimused on happelised ja anaeroobsed, ei saa taimed niiskuses täielikult laguneda ning tekib turvas.
Turvas tekib peamiselt niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. > Enamasti tekib turvas aladel, kus kliima on niiske ja temperatuur jahe.
Turvas koosneb peamiselt märgalade taimestikust nagu samblad, tarnad ja muudest põõsastest. > Turvas koosneb peamiselt põõsastest ja märgalade taimestikust, nagu samblad ja tarnad.
Turbal on omadus vett hoida, seetõttu tekivad turbaraba ümbruses niisked olud ning raba laieneb. > Turvas hoiab vett, seetõttu on turbaraba ümbrus niiske ning raba laieneb.
Enamus tänapäeval esinevaid turbarabasi > Enamik tänapäeva turbarabasid
Maailma turbarabad hoiavad endas 550 gigatonni > Maailma turbarabad sisaldavad 550 gigatonni
Turba mattumise ja tihenemise korral võib temast saada > Kui turvas mattub ja tiheneb, võib temast saada
Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on tekkinud madalsoos) ja rabaturvast (mis on kujunenud rabas) > Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (tekkinud madalsoos) ja rabaturvast (kujunenud rabas).
Turvas on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (6-7%), hapnikust, sisaldab alati [[lämmastik|lämmastikku] (2-3%), fosforit (<0,2%) ja mitte põlevaid koostisosasid. > Kas see lause kuulub ikka siia? Pigem sissejuhatavasse peatükki. Lugege üle.
88-92 > „kuni“ tähenduses sidekriipsu asemel mõttekriips
Mitte põlevaid > mittepõlevaid

Omaduste ja kasutuse peatükk:

Turvas omab tööstuslikku tähtsust riikides nagu Eesti, Soome ja Iirimaa. > Turvas on tööstuslikult tähtis Eestis, Soomes ja Iirimaal. Kas see on lõplik loend?
on turvast kasutatud traditsiooniliselt ahju kütteks. > on turvast kasutatud küttematerjalina.
Tänapäeval kasutatakse turvast peamiselt taimekasvatuses väetisena ja mulla täienduseks. > Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisandina.
Turbal on inimeste jaoks palju otstarbeid, kuid ta võib inimeste jaoks tekitada suuri probleeme. > Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju.
Pronksi- ja rauaajal omasid turbarabad inimeste jaoks suurt tähendust, > “omamine” pole eesti keelele omane: Pronksi- ja rauaajal oli turbarabadel eriline tähendus
Turbarabad omasid minevikus ka metallurgilist tähtsust, nad olid peamised sooraua allikad. > Vt kommentaari “omamise” kohta ja muutke ära.
Vastavalt turbatüübist on ka ta kasutusalad erinevad. > Sõltuvalt turbatüübist on tal eri kasutusalasid.
vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks > vähem väetise ja komposti valmistamiseks
Sademeteveest > sademetest
vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks > vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmises
turbabrikette > turbabriketti
Turbabriketid on ümardatud külgedega püstprismakujulised blokid, mis koosnevad > Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline plokk, mis koosneb
ekspordidakse > eksporditakse
ca > umbes
10000 hektarit > 10 000 hektarit
Iga aasta freesitakse > igal aastal freesitakse
Setõttu, enegia > Parandage trükivead siin ja mujal.
6.2% > eesti tekstis 6,2%
Energeetika vallas > energeetikas
Turba kasutamine enegia tootmises tipnes Nõukogude Liidus 1965. aastal > Energia tootmises kasutati Nõukogude Liidus turvast enim 1965. Aastal
1929. aastal üle 40% elektrist Nõukogude Liidus toodeti turbast > tegusõna teisele kohale: 1929. aastal toodeti Nõukogude Liidus üle 40% elektrist turbast
see näitaja langenud 1% peale > see langenud 1%-ni
turba toodangust > turbatoodangust
sellest, ehk 20% > sellest ehk 20%
vastutab turbatootmise haldamise eest > haldab turbatootmist
ning brikett turvas > ning brikett-turvast
paljudele erinevatele loomadele > ei soovita “erinevat” tähenduses “mitmesugune”: paljudele loomadele
Kuna turbarabad, soo > Turbarabad, soo
Hiljutiste uuringute kohaselt > viide!
on maailma suurima turbaraba pindala Lääne-Siberis kahanemas esimest korda 11,000 aasta jooksul > kahaneb Lääne-Siberis asuva maailma suurima turbaraba pindala esimest korda 11 000 aasta jooksul
Hinnatakse, et > Oletatakse, et (kes oletab?) / Väidetakse, et (kes väidab?)
paljude liikide elualad vaid see mõjutab tugevalt ka kliimamuutust > paljude liikide elupaigad, vaid seetõttu muutub palju ka kliima
suures hulgas süsinikku > palju süsinikku
turbasse imendunud tuhandete aastate jooksul veest > veest turbasse tuhandete aastate jooksul imendunud
C02 > nulli asemel O, 2 väikseks
Juunis > kuunimed on eesti keeles väikse tähega
2002. aasta Juunis ÜRO arenguprogramm alustas > tegusõna teisele kohale: 2002. aasta juunis alustas ÜRO arenguprogramm
Antud projekt > projekt
viis aastat kuni 2007. aastani ning tema eesmärk oli koordineerida ja ühendada erinevate organisatsioonide pingutusi. > viis aastat (2007. aastani) ning tema eesmärk oli koordineerida ja ühendada eri organisatsioonide pingutusi.
Miks olete otsustanud projektile ja turbale viidata kui “talle”, mitte kui “sellele”?
Rahvusvaheline turba selts (international Peat Society) > ametlik nimi läbiva suure tähega nii eesti kui inglise keeles
andis Rahvusvaheline turba selts (international Peat Society) ja International Mire Conservation Group > tõlkige ka teise organisatsiooni nimi, tegijaid on mitu, nii et “andsid … “
raamatu "Peatlands and Climate Change", raamatuga võeti kokku hetkel teadaolev informatsioon antud teema kohta. > kursiivi ega läbivat suurtähte pole pealkirja vaja, … sellega võeti kokku praegu turba kohta teadaolev.

Pildi allkiri suure tähega. Pilte võiks olla rohkem.

Linkimisest:

Vt (punased!) lingid üle: “energeetika” ei tohiks viia leheküljeni “energeetikas”, vaid “energeetika”, “Iirimaal” ei tohiks viia leheküljele “Iirmaa”, vaid “Iirimaa” jne. Kas nt “autot” on mõtet linkida?

Soovitan artikli veel mitu korda rahulikult üle lugeda ja n-ö eestikeelsemaks muuta, praegu on liiga selge, et tegu on tõlketekstiga. Edu soovides Annn (arutelu) 4. oktoober 2013, kell 16:25 (EEST)Vasta

Neljas peatükk võiks olla „Kasutusviisid“, viies nt „Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid“
turba allikad > turbaallikad
Turbaga kaetud aladel esineb talle spetsiifilisi taimi nagu kanarbikulised, turbasamblad ja tarnad. > Turbaaladel kasvavad kanarbikulised, turbasamblad ja tarnad.
Seeläbi lubab turvas inimestel rekonstrueerida minevikus esinenud keskkondi ning aitab arusaada inimesepoolsest maakasutuse muutustest ajas. > Niiviisi annab turvas infot keskkonna mineviku ja kunagiste inimeste maakasutuse kohta.
mahult arvatatakse maailmas olevat 4 triljonit > maailmas arvatakse olevat 4 triljonit
energia väärtuseks > energiaväärtuseks
Aja jooksul on turba tekkimine tihtipeale esimene samm mõne fosiilkütuse nagu näiteks kivisöe moodustumisel > Mõne fossiilkütuse, näiteks kivisöe, moodustumisel tekib esmalt turvas.
Maailma eri paigus kasutatakse turvast kütusena > lause lõppu punkt
30-40% > arvude vahel sidekriipsude asemel mõttekriipsud, vt ka tekstis edaspidi
( 106 g CO\MJ) > esimese sulu järele pole tühikut vaja, vt ka edaspidi
km2 > 2 väikseks
Lääne-Siberi madaliku link peab viima lehele „Lääne-Siberi madalik“
Mackenzie jõe link peab viima leheni „Mackenzie jõgi“, kui viib leheni „Mackenzie jõe org“, siis see peab olema ka tekstis nii lingitud
100,00 hektarit > kas 10 000 või 100 000? Eestikeelses tekstis kümneid punktidega ei eraldata.
Lõuna Hemisfääris (lõuna poolkera) on vähem turvast kui Põhja Hemisfääris(põhja poolkera).[12] > Lõunahemisfääris (lõunapoolkeral) on vähem turvast kui põhjahemisfääris.
ruvas > turvas
setõttu > seetõttu
turbarabasi > turbarabasid
12,000 > 12 000
Pronksiaja link peaks viiman lehele „pronksiaeg“, rauaaja link lehele „rauaaeg“, haldja link lehele „haldjas“
ka metallurgiline tähtsust, nad olid peamised sooraua allikad > ka metallurgiline tähtsus, nad olid peamised soorauaallikad
Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline blokk, mis koosnevad tihedalt kokkusurutud kuivast turbast. > Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline plokk, mis koosneb ...
soodutavad > soodustavad
kasutatiNõukogude Liidus > tühik puudu
1,5 miljonit tonni sellest, ehk 20% > koma pole vaja
Shatura elektrijaam Moskva oblastist > Shatura elektrijaam Moskva oblastis
Kuigi turvas ise ei oma mingisugust toiteväärtust > Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust
kasulikud puhastavad omadusel > kasulikud puhastavad omadused
märgalasi > märgalasid
setõttu > seetõttu
Rahvusvaheline turba selts (international Peat Society) > ametlik nimi läbiva suure tähega nii eesti kui inglise keeles
Kasutusviiside, drenaaži ja kaitse peatükkidest viited puudu.
Lisage 1., 5., 7. ja 15. viite juurde (oma sõnadega), millega tegu.
VAPO Company webpage > VAPO kodulehekülg

Juba parem! Annn (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 16:22 (EEST)Vasta

km2 > 2 väikseks
Lõuna Hemisfääris (lõuna poolkeral) on vähem turvast kui Põhja Hemisfääris. > Lõunahemisfääris (lõunapoolkeral) on vähem turvast kui põhjahemisfääris.
kasutuse viisid > kasutusviisid
Peatükkides “Kasutusviisid”, “Iirimaal”, “Muud turba kasutusviisid”, “Drenaaž” ja “Kaitse” ei ole ühtegi viidet. Kui info pärineb juba mõnest olemasolevast allikast, siis linkige. Kui uuest, siis nimetage allikas.

Annn (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 12:17 (EEST)Vasta

Lisa teema