Kasutaja arutelu:Robert Valner/Optiline positsiooniandur
ühes või mitmes koordinaatteljes – ma saan aru, mida on mõeldud, aga välja on kukkunud halvasti, sest jätab mulje, et suudab avastada üksnes siis, kui koordinaattelgede peale satub, aga kui koordinaattelgedest mööda läheb, siis ei suuda avastada. 
Tööpõhimõte on liiga lühikeselt kirja pandud, ma ei saanud esimesest lõigust aru. Ma mõtlen, et siis ei saa ka enamik lugejaid aru. Selgitada tuleb sedagi, mis on diskreetne sensor ja mida tähendab "lokaalselt diskreetne". Ingliskeelne sõna sensor tuleb tavaliselt tõlkida anduriks, aga võimalik on ka tõlge 'sensor', ma ei saa värgist piisavalt aru, et otsustada, kumb tõlge on õige.
Kas oomilise takistusega kiht on niisugune, mille takistus on täpselt 1 oom? Mis juhtub, kui kiht on pooleoomilise või poolteiseoomilise takistusega? Praegu läheb link artiklisse "takisti", aga seal ei ole sõna "oomiline" kasutatud.
Mis on i-kiht, skaleeriv konstant, vaguskimp ja potentsiaalibarjäär? Üleüldse tuleb kogu see selgitav osa PALJU põhjalikumaks kirjutada.
Negatiivse külje pealt võivad elektroodid mõjutada seadme lineaarsust – kas negatiivne külg on see külg, millel asuvad elektroodid? Ja mida tähendab seadme lineaarsus?
CCD- ja CMOS-kaamerate näol – ma ei teadnudki, et kaameratel on nägu. Kas kaamera näoks nimetatakse tema valgustundlikku külge? Siin peaks ka kirjutama, miks valgustundlikke sensoreid just seal kõige rohkem kasutatakse.
Pimevoolust tuleb rohkem rääkida.
Artiklis on kasutatud ingliskeelsete kirjadega pilte. See on paha, sest meie teeme ikkagi eestikeelset vikipeediat. Olemasolevate ingliskeelsete jooniste põhjal pead nähtavasti ise tegema eestikeelsed joonised (lubatud on võtta ingliskeelne joonis, sellel võõrkeelsed kirjad maha kraapida ja eestikeelsed asemele kirjutada). Saadud joonis tuleks üles laadida mitte Commonsisse, vaid eestikeelsesse vikipeediasse, kusjuures faili nimi võib muutuda. Taivo 14. oktoober 2012, kell 00:37 (EEST)
Tekkis küsimus mõistete selgitamise kohta. Nimelt kas see on minu töö seletada ära erialased mõisted (milledele olen teinud siseviited), mis puudutavad teksti, mille sisu oleks juba omakorda artikli vääriline? Samuti kas see artikkel ikka peaks olema KÕIGILE arusaadav? Kui ikkagi baasteadmisi ei oma, siis ei saa kohe asuda tehnilistemate artiklite kallale. --Robert Valner (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 20:44 (EEST)
Ma arvan, et optilisest positsiooniandurist ei saagi kirjutada nii, et see kõigile arusaadav oleks. Selle artikli lugemisel tekkis mul küll mulje, et hoopis mina olen see, kellel puuduvad baasteadmised. Üldiselt tuleks kõik terminid esimesel kasutamisel linkida ja lingi taga avanevast artiklist saab siis rohkem lugeda. Aga vahel oleks vaja siiski ka selles artiklis mõne sõnaga selgitada, milles asi on, näiteks enamik mainitud vigu on nüüd ära parandatud. Ma pean seda artiklit veel korra lugema. Taivo 15. oktoober 2012, kell 22:57 (EEST)
Esimeses lauses ei käi "on" ees koma.
Laengukandja tuleb linkida, samas lõigus peab sensori asemel olema andur. Sul on laengukandja lingitud lõpus, küllastusvoolu peatükis. Seal pole siis vaja. Ka küllastusvool tuleks linkida.
Teisel joonisel on "kasutades" asemel parem "mis kasutab". Järgnevas lõigus käib "kuna" ees koma.
Kui ülejäänud positiivsed omadused on kirja pandud täislausetega, siis ühtluse huvides tuleb seda teha esimesegi omadusega: "Tagatakse pidev positsiooniinformatsioon". Võib-olla on positsiooniinformatsiooni asemel parem öelda "asukohateave" või "info asukoha kohta" või midagi sellist.
Küllastusvool ja pimevool tuleks nende peatükkide alguses linkida.
Pärast loetletud vigade parandamist on töö valmis saanud ja selle võib kopeerida artiklite nimeruumi. Seejärel on töö arvestatud. Taivo 13. november 2012, kell 16:36 (EET)