Kasutaja arutelu:R1stoR/liivakast
Viimase kommentaari postitas Annn 8 aasta eest.
Veel paar kommentaari
- veinist.[1] Alkoholi sõna > mujal pole viite järel tühikut, ühtlustage
- aastal[3] > punkt viite eest puudu
- "viski" tulnud > kuna ingliskeelsed sõnad on kursiivis, siis pange siin ka viski kursiivi, mitte jutumärkidesse
- viski destillaatoreid > kokku
- Ikka segab, et pole järjepidevalt ainsus või mitmus. Ühtlustage „Variatsioonide“ peatükk – pange kõik punktid ainsusesse või mitmusesse (kas „viski“ või „viskid“).
- Järgmistes peatükkides on ainult Kanada viski ainsuses, muutke see mitmuseks: „Kanada viskide ajalugu...“ jne
- Clynelish > lisage tüvevokaal i: Clynelishi
- Kui teistes viidetes koma pole, siis võtke ka esimesest viitest ära.
Head Annn (arutelu) 1. november 2015, kell 20:56 (EET)
Tänan loogilise ülesehitusega ja ladusa artikli eest! Tore, et olete nimesid üpris korrektselt käänanud.
Tagasisidet
- Päris alguses on paar üleliigset tühja rida.
- teravilja massist > kokku
- Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks, > Viski tegemiseks kasutatavad teraviljad
- destileerimisest > trükiviga, parandage ka mujal
- Esimene Kanada viski destileeriti aastal 1799 Montralis John Molsoni poolt. > Esimese Kanada viski destilleeris 1799. aastal John Molson.
- kehtestas Briti valitsus et Šoti > kehtestas mille? Koma puudu
- Aastal 1920 võetakse > mujal kasutate minevikku, ühtlustage. Siin ja mujal pigem „1920. aastal“ (enne punktiga järgarv, siis „aastal“)
- vanakeldi keelse > kokku
- uisce/uisge > kaldkriipsu ette ja järele tühik, muutke kogu lõigus
- inglistamisest > saan aru, mida mõtlete, aga sellist sõna pole vist (veel) olemas. Pigem „inglispärastamisest“
- alkoholi nimega aqua vitae > „nimega“ üleliigne
- sõna viski tulnud > „viski“ kursiivi
- üsnagi sarnane protsess > üsnagi ühesugune protsess
- idantatakse > idandatakse
- peale mida läheb > seejärel läheb
- tammevaate kuid > koma vahele
- valmistatud vask > valmistatud vasest
- milledes > siin ja mujal ei pea „mis“ mitmuses olema, pigem „milles“
- idandatud odrast ehk linnases > idandatud odrast ehk linnasest
- „Šoti viskide“ ja „Iiri viskide“ peatükkide ees on liiga palju tühje ridu.
- Šoti viskisid destilleeritakse enamasti kaks, harva ka kolm korda. See > Kas „Šoti viski“ ainsusesse või „see“ mitmusesse („need“)
- kanarbikku, pähkli, vürtsi või sidruni kõrvaltoone > kui mõtlete „kanarbiku kõrvaltoone“, siis ühe k-ga
- kergema korpusega > võiks selgitada, mida „korpus“ tähendab
- Clynelish > see on väga ambitsioonikas, et olete püüdnud kõik kodade nimed omastavasse panna, lisage tüvevokaal ka siia
- Singleton of Glen Ord > tüvevokaal puudu. Lingitud artiklis on lihtsalt „Glen Ordi destilleerimiskoda“
- Miks viib link Wolfburni destilleerimiskoda mitmuses kodadeni? Kas neid on mitu?
- teraviljavarjundid, ning > üleliigne koma
- viskisi > mitmuse osastava lõpp on „sid“, muutke ka mujal
- turba varjundi > kokku
- Speyside viskisid > Speyside’i viskisid
- kerge korpusega, keskmise korpusega ja täidla korpusega > kerge, keskmise ja täidlase korpusega
- Jameson , Bushmills ja Dullamore Dew > koma ees üleliigne tühik, lõppu punkt
- Ameerika viski omapärad > ühtlustage eelmiste peatükkidega, kas kasutate ainsust või mitmust
- tervailjamassis > trükiviga
- Ühtlustage, kas tekstisisese viite ees on tühik või mitte.
- sarnane USA omale > sarnane „millega“, muutke ka mujal
- siis esineb olulisi erinevusi kahe riigi viskide vahel > kahe riigi viskid erinevad
- viski näol on tegu seguviskiga > viski on seguviski
- vähene viski kogus > „viskikogus“ kokku
- järgnevates riikides: Wales > pigem „piirkondades“
- Viskimmailma Teejuht > trükiviga, „teejuht“ väikse tähega
- Vasest viski destillaatorid > Vasest viskidestillaatorid
- Erinevad Šoti viskid > Šoti viskid / Valik Šoti viskisid
- Erinevad Ameerika viskid > Ameerika viskid / Valik Ameerika viskisid
Parimate soovidega Annn (arutelu) 23. oktoober 2015, kell 14:10 (EEST)