Kasutaja arutelu:Muscardinius/Kuldsamblik
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikkel on natuke lühike, tekstidokumendis alla 6000 tm-i. Aga ma ei kahtle, et suudate artikli pikemaks kirjutada.
Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.
Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelse vaste:
- lekanoraalsed apoteetsiumid – EKSS (http://www.eki.ee/dict/ekss/): kottseente ja samblike paljunemisorgan, lehtereosla; aga mis on lekanoraalne?
- Fotobiondiks - ?
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Enamik (enamus on arvuline ülekaal) liike sugukonnast Teloschistineae on lihheniseerunud ehk võimelised moodustama samblikke.
- Viljakehadeks on lekanoraalsed apoteetsiumid, mis enamasti on kas kollased, oranžid või punased. Kuldsamblike fotobiondiks.
- Näsa-kuldsamblikul on oma elupaigale väga kindlad nõudmised : nimelt kasvab ta ainult sellisetel kividel, kuhu ulatuvad merevee pritsmed.
Kirjavead:
- Täpsemaid leiukohtade andmeid Eestis esinevate kuldsamblike kohta saab vaadata Eesti samblike e-infosüsteemist (Eseis)
Kommentaarid:
- Mis on peatüki „Keemia“ idee? Sinna võiks täiendusi teha.
- Kõik kes-id võiks tegelikult olla mis-id, nt: Lähedastest liikidest on kaitse alla võetud harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), mis kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse.
- Loetelud on vaimustavad, võtke need ette ja kirjutage lahti! Jõudu!
- PS: Viidete loend on samuti vaimustav.
algvere (arutelu) 13. oktoober 2012, kell 20:20 (EEST)
Tere
Tänan konstruktiivse kriitika eest. Lisan siia omapoolsed mõtted ja seletused
Artikli pikkus: Kirjutasin tegelikult kaks artiklit, aga tegin need kogemata erinevatesse alakaustadesse. Esimene on kaustas bioloogia ja teine kaustas ökoloogia. Mõlemad ületavad 4000 tähemärgi künnise.
Bioloogiliste omaduste lõigus üritasin omadusi rohkem kirjeldada ja paremini lahti seletada
Laused, mida kohendasite:
Esimesse viisin parandused sisse, kuid mulle jäi arusaamatuks, milline osa teisest lausest vajab ümbertegemist.
Lause näsa-kuldsamblikku elupaiga kohta peaks väljendama tema elupaiga kitsast ökoloogilist amplituudi, ehk kohastumist väga spetsiifilistele elupaikadele. Teie poolt pakutud sõnastus tundub mulle pisut kummaline, sest kindlad nõudmised elupaigale on mitmuses, aga sellele järgneb ainult üks tegur. Samuti tundub pisut loogikavastane, et samblikul on kindlad nõudmised ehk oleks parem sambliku nõudlus elupaiga suhtes või sambliku elupaiganõudlus. Pakun välja konstruktsioone:
- Näsa-kuldsamblik on kohastunud kasvama ainult merevee pritsmete mõjualas olevatel kividel.
- Näsa-kuldsambliku elupaiga valik on piiratud merevee pritsmete ulatusse jäävate kividega.
- Näsa - kuldsamblikule sobilikud elupaigad on ainult kivid, kuhu ulatuvad mervee pritsmed.
Peatükk keemia: Pisisamblike puhul on tihti oluliseks määramistunnuseks sekundaarsete samblikainete ehk talluses rakuväliselt paiknevate ühendite määramine. Laboris kasutatakse TLC meetodit, kuid ka lihtsamad keemilised testid on abiks ja neid nõutakse paljudes määramistabelites. Näiteks Cladonia mitisel ja Cladonia arbusculal saabki ilma keerukamate analüüsideta vahet teha ainult keemilise värvustesti abil. Kuigi antud lõiku ei saa palju juurde kirjutada, sest perekonnas kuldsamblikud annavad minu teada kõik liigid sama värvusreaktsiooni, tundus vale ka lõik välja jätta, sest kõigis olulisematas eestikeelsetes samblike määrajates(Eesti suursamblikud, Eesti pisisamblikud, Eesti puudel kasvavad suursamblikud) on morfoloogiliste tunnuste ja kasvukohtade kirjelduste kõrval alati välja toodud ka keemilised tunnused. Ehk peaks peatüki nime muutma hoopis keemilisteks tunnusteks või samblikuaineteks?
Kes-id ja mis-id: Kuigi mulle isiklikult tundub õigem mõelda samblikest kui elusolenditest, on võib olla tõesti lihtsam või arusaadavam kasutada nende kohta sõna mis. Viisin paranduse sisse teie poolt märgitud lauses ja vaatasin kogu artikli üle, kuid ei leidnud rohkem selliseid kohti, kas teie leiate neid veel?
Mida te mõtlete loetelude lahti kirjutamise all ja kas see on vajalik, kui mul kahe artikli peale on 8000 tm kenasti koos?
Heade soovidega Muscardinius (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 12:04 (EEST)
Tere taas!
Teiste küsimustega tegelen tulevikus, aga viimasele vastan kohe: kuna ma ei teadnud, et teil on teine artikkel veel, siis soovitasin teadaolevat pikemaks kirjutada. Ei, kui teine on olemas, siis pole seda teha vaja!
algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 18:46 (EEST)
Ja tere taas!
Siia kirjutan kuldsamblikuga seotud jutu ja halli kuldsambliku alla temaga seotu.
Niisiis, kõigepealt:
- Teine lause, milles nägin viga, on: Viljakehadeks on lekanoraalsed apoteetsiumid, see neil esineb fotobiondi rakke sisaldav talluseserv. <-- arvan, et "see neil" oli mu probleemiks, äkki seal on "sest neil"?
- Teie moodustatud laused merevee ja kivide kohta on kõik head, aga jääks nt esimese juurde
- Peatükk keemia on nüüd mulle selge, ja ka artiklis on see minu meelest nüüd selge. Pealkiri võiks vast jah olla nt "Keemilised tunnused"
- Ja kuna teil on ka teine tekst, siis pikkusega on kõik loomulikult korras.
Järgnevalt mõned nipet-näpet asjad, mis praegu silma jäid:
- Kuldsamblik (Caloplaca Th.Fr.) on sugukonda Teloschistaceae kuuluv samblike perekond. --> defineeritav ja selle sünonüümid artikli alguses rasvasesse kirja, ladinakeelsed nimetused aga kõikjal tekstis kaldkirja, ehk siis: Kuldsamblik (Caloplaca Th.Fr.) on sugukonda Teloschistaceae kuuluv samblike perekond.
- 800-1000 liiki --> mõttekriips, tühikuteta nagu praegu. Kriipsu saab erimärkidest, esimene, mitte teine, mida sealt saab. See muuta kõikjal, kus väljendab sõna "kuni" (nt ka siin: 10 -35%)
- võib kohta igal pool Eestis, --> kohata
- aga osad liigid on omased --> osa liike
- eelkõige Lääne-Eestile ja -saartele --> saartele ees ei pea olema kriipsukest, sest Lääne-Saari Eestis ei ole, vististi
Aitäh!
algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 17:02 (EET)
Tere taas!
Tuletan meelde, et tööga tuleks veel veidi tegeleda.