Kasutaja arutelu:Mpalover/Taimepatogeenid

Viimase kommentaari postitas Kruusamägi 11 aasta eest.
  • Kontrolli üle siselingid. Linkida tuleb sõna algvormile, kui sõna ise on käändes, siis [[mikroob]]ideks, [[suguline paljunemine|sugulise paljunemise]].
  • Moodusta rohkem linke, nt algusest taimehaigus, taimed, mükoloog jne
  • Alajaotuses "Seened" on osa teksti liigne, sest siin ei ole vaja seletada, misasjad seened on, mida neil ei ole, kuidas nad paljunevad. Toitumise lühikirjeldus on vist antud artiklis oluline, aga sellel peatumine tuleks paremini "põhjendada" ehk teemaga siduda. Vaata oma teksti kriitiliselt ja viska välja see, mis peaks olema mujal artiklites, mitte siin.
  • See annab neile parema võimaluse ülekandumiseks tervete taimede või tervete kudede ründamiseks. ei saa aru
  • enamus bakteriliigid -> enamik bakteriliike
  • sama jutt bakterite kohta: siin ei ole vaja neist heietada, selle jaoks on artikkel bakterid.
  • effektor valgud vigane
  • sama jutt viiruste kohta: ei ole vaja selgitada, mis viirused on, mine kohe asja juurde
  • "enamik" on alati ainult ainsuses
  • väldi sõna "poolt" kasutamist, nt tema poolt tehtud -> tema tehtud
  • taimelt taimele
  • arvu ja ühiku vahel käib tühik
  • praegu on ilma viiteta alajaotusi, tegelikult peaks vähemalt iga lõigu juures olema viide
  • miks need välislingid olulised on, mis seal lehtedel on?
  • Jääb mulje, nagu oleksid allikast maha kirjutanud. Seda ei tohi teha. Allikast tuleb võtta faktid ja koostada nende põhjal uus tekst. Adeliine 22. oktoober 2012, kell 22:35 (EEST)
"Maailmas on vähemalt 1,5 miljonit tuvastatud seeneliiki". Kas ikka on? Hinnanguline seeneliikide arv isegi ületab 1,5 miljonit (sõltub küll hinnangust), kuid kirjeldatud on neist vaid murdosa. Ivo (arutelu) 6. november 2012, kell 14:35 (EET)Vasta

  • Alajaotuse "Seened" esimene lause võiks lahutada kaheks, praegu on see liiga pikk joru.
  • Seente liigid, ..., nimetatakse -> Seente liike, ... , nimetatakse
  • enamik bakteriliike
  • Siiski on väike (koma pole vaja)
  • on olemas artiklid lähistroopika ja troopika, lingi nendele
  • Kui loetelu ette pole tegelikult koolonit vaja (lause on ilma selleta mõistetav ja keeleliselt korrektne), siis ära seda sinna ka pane
  • Patogeenid nagu perekond Erwinia -> Patogeenid perekonnast Erwinia
  • Submikroskoopiliste taimehaigusi kas submikroskoopiline on haigus või seda põhjustav organism? Tekst ütleb üht, aga link teist
  • kontrolli, kas lingid suunavad ikka õigete artiklite juurde, nt tüvi, vektor, vähk
  • üle kogu nakatatud taimes käändesegadus
  • arvu ja protsendimärgi vahel ei käi tühikut
  • Üheks meetodiks vabaneda viirustest -> Üheks viirustest vabanemise meetodiks
  • esmaskordselt -> esmakordselt
  • arvu ja ühiku vahel käib tühik
  • eestikeelse allika viites on sul esitatud leheküljed 128;267-269;436-440. Viidata tuleks aga nii, et konkreetse lause või lõigu juures on viide konkreetsetele lehekülgedele, mitte nii, et ühes viites on kõik leheküljed ja igal pool on see üks ja sama viide. Iga tekstilõigu juuees peaks olema viide. Tihedal ja täpsel viitamisel on kaks põhjust: peab olema lihtne infot kontrollida (täpsed leheküljed) ja kui artiklisse lisatakse materjali, peab olema arusaadav, millise tekstiosa kohta milline viide kehtib. Adeliine 13. november 2012, kell 21:14 (EET)

Paraneb-paraneb.

  • Kui -des-liitega sõna (nt "kasvades") on kõrvallause alguses, siis eraldatakse kõrvallause pealausest koma(de)ga
  • nagu lehelaiktõved, või süsteemsed (lause struktuurist tulenevalt peaks selle koha peal olema isegi kaks koma, aga kahte koma ei panda :p)
  • subtroopiline ja troopiline on sul artikli algusepoole ka, lingi seal ka nii, nagu ma eelmises kommentaaris näitasin
  • lauses "On ka üks pigem meditsiiniline..." pane esimese koma asemele koolon
  • Selleks, et paljuneda taimes, on taimedel välja kujunenud otsi sisulist viga
  • efektorvalgud (lingitud on ju sul õigesti)
  • lauses "Patogeenid perekonnast..." tegid küll paranduse, aga jätsid liigse koma sisse
  • pookimise teel -> pookimise tagajärjel
  • Usaldusväärsed on need tähistused siis, kui nakatunud seemnete osakaaluks on märgitud vähem kui 0,01%. Ehk oled siin mõelnud midagi muud. Miks on tähtis just tähistuse usaldusväärsus? Nii kontrollituse tähist kui nakatumise osakaalu märget saab võltsida, nad ei tõesta üksteist.
  • meetodiks on viirusinfektsiooni eemaldamine
  • viiruseid levitavatele putukatele
  • Omadussõnu ära lingi algvormile, sest omadussõna ei saa olla artikli pealkirjaks. Lingi nt [[resistentsus|resistentsete]]. Vaata üle kõik omadussõnade lingid.
  • Kui mitme järjestikuse lõigu kohta käib sama viide, siis lisa see viide iga lõigu lõppu. Adeliine 26. november 2012, kell 16:24 (EET)

Jah, nakatumise osakaalu märget saab tõesti võltsida ilmselt. Ma ei saa kunagi 100% kindel olla, et tegu ongi 0,01% viirusvaba istikuga.. kuid, ma ei tahaks seda lauset eemaldada. Minu jaoks oli see just uus info, et on midagi, millega saan kindel olla, et tegu on viirusvabalt kasvatatud taimega. Või siis suurfirmad, kes taimi kokku ostavad, vaevalt nad ebausaldusväärsetelt ja võltsivatelt firmadelt peale esimest korda (peale petta saamist) enam ostaks. Ma saan aru, mis te mõtlete, aga ma ei tea mida teha siis sellega.

  • Ma mõtlesin seda, et praegusest lausest tuleb välja, et kui nakatunud seemnete osakaaluks on märgitud vähem kui 0,01%, siis võin ma kindel olla, et istik on kontrollitud. Ja kui protsent on suurem, siis ei saa ma usaldada, et istik on kontrollitud, kuigi selle peale on märgitud, et see on kontrollitud. Kas nii?
  • miks on Spiroplasma suure tähega?
  • Kohendasin viited korduva viitamise süsteemi järgi. Vaata versioonide erinevust, näed mis ma tegin. Adeliine 12. detsember 2012, kell 21:45 (EET)

Kui protsent on suurem, siis on suurem tõenäosus, et taimel võib esineda taimeviiruseid. Protsendi ära märkimine muudab selle istiku usaldusväärsemaks. Pole mitte lihtsalt kontrollitud, vaid ka teatakse millise tõenäosusega võib viirushaiguseid siiski esineda. Viited on tõepoolest niimoodi palju paremini jälgitavad, aitäh!

Vot just täpselt, küsimus on istiku usaldusväärsuses, mitte tähistuse usaldusväärsuses. 1) Istiku usaldusväärsus – kas ma usaldan, et istik on kontrollitud ja kvaliteetne. 2) Tähistuse usaldusväärsus – kas ma usaldan, et tähistaja on märkinud õige numbri ja mitte seda võltsinud. Sina mõtled esimest varianti, seega asenda "Usaldusväärsed on need tähistused siis" -> "Usaldusväärsed on istikud siis". Muidu on siis korras, võid artikli põhinimeruumi tõsta. Adeliine 2. jaanuar 2013, kell 14:54 (EET)
Naase kasutaja "Mpalover/Taimepatogeenid" leheküljele.