Kasutaja arutelu:MPilme/Mikrobioom
Ma tänan Sind pingutamast artikli õigeaegseks esitamiseks. Maht on artiklil piisav enam kui piisav ja keel on artiklis üpris hea. Soovitav oleks küll lauseid mitmel pool lühendada. Struktuur on ühele entsüklopeediaartiklile veidi ebatavaline. Need ei ole üldiselt mõeldud otsast lõpuni lugemiseks, vaid puhtalt otsitava info kiiresti leidmiseks. Seetõttu sissejuhatus-kokkuvõte vast ei sobi hästi. Struktuuriga saab teistes alapeatükkides ka ette võtta. Mõtle ja uuri, mis võimalused on. Midagi pakun välja ka.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Täpsemalt siis juhtlõigust.
Hindan mõiste esitlemisel põhjalikkust, aga
Mõiste määratlus ei peaks siiski olema jutumärkides, vikipeedia püüab siiski esitleda üldusaldatavat koondversiooni olemasolevatest allikatest. Otse tõlkides tekivad ka küsimused, et kas sõna otseses mõttes „jagavad“ on eesti keeles ikkagi sama ning kes on see meie kellest jutt on? Fookuses on vist inimesed, aga kas mikrobioom on ka lõvidel või sinivaaladel?
Paljud teaduslikud artiklid eristavad „mikrobioomi“ ja „mikrofloorat“, et kirjeldada esimesel juhul ühes keskkonnanišis elavate mikroorganismide genoomide kogumikke ja teisel juhul mikroorganisme keskkonnas üksikult.[3][4][5] Algsed definitsioonid nendel mõistetel on suures osas sünonüümsed.
Väga hea ja oluline teadmine. Ehk annab kompaktsemalt sõnastada. Veidi segaseks jääb, mis on algsed definitsioonid. Et kunagi ei eristatud, aga nüüd eristatakse?
Inimese keha sisaldab oma enda keharakkudest üle arvuliselt kümne korra rohkem mikroobseid rakke. (Arve ei tea?)
„ometi“ – on veidi hinnanguline sõna.
1400 grammi puhul puudub viide. Kas see on teistsugune mõõtmisviis?
Seda peetakse „äsja avastatud organiks“, kuna ... ja sel arvatakse olevat märkimisväärne mõju inimese tervisele. – Saan õigesti aru, et seda peetakse organiks, kuna sel on märkimisväärne mõju?
Kaasaegsed DNA testimise on võimaldanud teadlastel leida suurema osa mikrobioomi mikroobidest
Siin on sõna puudu.
leida = tuvastada?
varem polnud see võimalik, kuna suurem osa neist mikroobidest pole laboris kultiveeritavad. – jutt on siis 1990ndate lõpu tehnoloogiast? huvitav fakt tegelikult. Ehk on võimalik lause teha kaheks.
Mikrobioomi kõige olulisem aspekt võib olla selle võimalik mõju autoimmuunhaigustele nagu diabeet, reumatoidartriit, lihasdüstroofia, polüskleroos, fibromüalgia ja võimalik et ka mõned vähktõved.
Olulisim aspekt kelle seisukohalt. Meditsiiniliselt?
Ülekaalulisus võib samuti olla soodustatud mikroobide ebasobiva koosluse tõttu soolestikus.
Soodustatud koosluse ebasobivusest. (mitte tõttu).
Veel parem oleks ehk: Ebasobiv mikroobide kooslus soolestikus võib soodustada ka ülekaalulisust.
Mõned mikroobid võivad muuta ajus leiduvaid neurotransmittereid, seetõttu võime nende abil saada leevendust skisofreenia, depressiooni,bipolaarse häire ja teiste neurokeemiliste tasakaaluhäirete vastu.
Sisuliselt veidi küsitav. Kas jutt on siis mikroobide lisamisest mikrobioomi? Või, et nende eemaldamisel võib neurokeemiline tasakaal uppi minna. Aga peaasjalikult on lause arusaadav.
Kui võimalik, siis „endosümbiootilisus e. ...“
Artikli struktuur on veidi ebatavaline. Enamasti vikipeedia artiklid ei sisalda ’sissejuhatust’ ja ’kokkuvõtet’ - vaata teisi artikleid. Vaid on juppideks jaotatud temaatiliselt, et lugeja oma otsitava infokillu kergesti üles leiaks.
Sisuliselt on artikli jupid informatiivsed ja hästi kirjutatud, aga nad ei lihtsusta info leidmist. Ma pole kindel, kuidas ja kui lihtne artiklit sellest seisukohast parandada oleks.
Hea struktuur siin võiks olla näiteks.
Ajalugu
(Mikrobioomi avastamisest.)
Roll eluslooduse kirjeldamisel
(Siia kirjutada sellest traditsiooniline vaade vs vaade mikrobioomi prisma läbi. Ja/või roll meditsiinilistes kirjeldustes vms.)
Inimene
Mikrobioom inimesel
Seosed haigustega vms.
Teised loomad
Kahepaiksed
Veised
Aedniksipelgad
jne.
Uurimisprojektid
Kokkuvõtet pole vaja.
hõimkonna tasandil – jutt on vist arhede hõimkonnast?
Ülekaalulisus on seostatud hõimkonna tasandil olevate erinevustega mikroflooras, oluliselt kahanenud bakterite mitmekesisusega ja teatud valkude, mis suurendavad kalorite toidust omandamise efektiivsust , ekspressiooni kasvuga mikroorganismide populatsioonis.
Seda lauset võiks lihtsustada, lühendada ja tükeldada.
Tüüp I diabeet [link] on autoimmuunhaigus [link]
Tüüp I diabeet on autoimmuunhaigus, mis on korrelatsioonis paljude soodustavate teguritega, kaasa arvatud kõrvalekalded soole mikroflooras, lekkiv soole limaskesta barjäär ja sisemised erinevused immuunvastuses. – Lause kisub jälle pikaks.
loommudelid - [link]
Tervete ja autoimmuunhaigusega laste soolestike mikrofloora koosluse DNA sekveneerimised on näidanud, et autoimmuunsetel lastel on võrreldes tervete lastega ebastabiilsem soole bioom, märkimisväärselt vähenenud liikide mitmekesisusega, lisaks oli populatsioonis Firmicutese liigid suurel määral asendunudBacteroidetese liikidega.
Liiga pikk. Lühenda, tükelda. Jälgi pikkust ka ülejäänud tekstis.
tervise ja haigusseisundi vahelisest tasakaalust – üpris keeruline mõiste?
amfiibide – kahepaiksete?
Lõik on veidi segane. Alguses on jutt chytridiomycosisest ja kohe pärast Batrachochytrium dendrobatidisest – kas nad on seotud?
Võrdlevad metagenoomilised uuringud andsid üllatavaid tulemusi, mille kohaselt iga üksik härg omas märkimisväärselt erinevat koosluse struktuuri, ennustatud fenotüüpi ja metaboolset potensiaali, isegi kui kõik härjad olid ühesuguse toitumisega, elasid koos ja kasutasid ühesuguse efektiivsusega taime rakukestadest saadavaid ressursse.
Lühenda, lihtsusta seda lauset.
Niisiis, püüa välja mõelda, mis struktuuriga ette võtta. Keeleliselt ma arvan probleeme ei teki. (Aga ette näidatud konarustega tegele ja loe tekst ilusti üle. Ootan huviga lahenduskäike. Edu probleemide ületamisel! Anna teada, kui valmis on. Vaatan uuesti üle.
Parandused
muudaMul on jäänud hiljapeale paranduste tegemine, aga loodan, et ehk nüüd sobib. Inimese rakkude arvu kohta ma leidsin küll variante (põhiliselt 10 astmes 12-16), kuid ei leidnud sobivat viidet juurde ja ma pole kindel, kas seda saaks üldteadmisena võtta.
Seda peetakse „äsja avastatud organiks“, kuna ... ja sel arvatakse olevat märkimisväärne mõju inimese tervisele. – Saan õigesti aru, et seda peetakse organiks, kuna sel on märkimisväärne mõju? Saite õigesti aru, aga ma ei oska sellega väga midagi muuta ka, ainult eemaldada kui ei sobi sel kujul.
Endosümbiootilisusele ma sünonüümi kahjuks ei leidnud.
Tänan kannatlikkuse eest.
Kopeerin kirjavahetusest
Sobib paremini aga sa pead nüüd ikkagi hakkama, et päris suvalise koha pealt ei hakkaks. Kustutatud lausete naaberlaused tasub siiski veidi ümber teha. Mõtle lihtsalt rahulikult, mis on selle lause eesmärk, mis on selle lõigu eesmärk ja mis on selle lause roll lõigus. Näiteks ajaloo sektsioon algab kentsakalt ja umbmääraselt. Saab ilma "kuni"-ga alustamata ja saab umbmääraste väljenditeta nagu "viimase ajani". Lugeja ei pruugi kohe pihtagi saada, et räägid ju uurimisseisu ajaloost.
Pealkirjadega, - ehk võib ka nii, aga ehk oleks parem "mikrobioom teistes loomades" ja ".. taimedes", kuna arutelu keskmes on ju mikrobioom. Siis oleks ühtlustatud ka inimese omaga. Täpsemalt võib leida veel selle koha.
Mikroobid arenevad immuunsüsteemiga kõrvuti ja teostavad selle üle kontrolli. On teada, et mikroobivabadel loomadel on alaarenenud immuunsüsteem. Viitamistõrge: Sulgemissilt </ref> puudub.
Nt "teostavad selle üle kontrolli" - ma ei ole kindel, mida see tähendab ja kas seda peab väljendama nelja sõnaga. Ehk saab ühe-kahega.
Ei ole aru saada, kas mikroobivabad loomad on siis sündinud selliseks või äkitselt sattunud. Alaarenenud eesti keeles tähendab ju ikkagi et on olnud võimalus areneda aga pole välja kujunenud. Mitte sama kui "poorly developed" inglise keeles vist. Võin ka eksida.
Ülekaalulistelt ja kõhnadelt identsetelt kaksikutelt võetud soolestiku mikrofloora koosluse proovide sekveneerimisel leiti märkimisväärseid erinevusi nende koostises. Kogu populatsiooni järjestused analüüsiti, et teha kindlaks süsivesikute, lipiidide ja aminohapete metabolismis osalevate valkude tasemed. Ülekaalulisus on seostatud mikroflooras hõimkonna tasandil olevate erinevustega ja oluliselt kahanenud bakterite mitmekesisusega. Kaalu suurenemine on seotud ka toidust kalorite omandamise efektiivsust soodustavate valkude ekspressiooni kasvuga mikroorganismide populatsioonis.[11]
Siin lõigus Sa räägid vist ühest katsest. Sul on siis ehk kaks võimalust, 1) kirjutada katsest ja tuua välja selgelt, et tegemist on katsega, 2) (ja eelistatavam) püüa üldistada nii, et sa ei kanna ette katse metoodikat vaid üldistatavaid järeldusi, nii kuivõrd need tehtavad on.
Kõige parem oleks ehk alustada järeldusest ja siis põhjendada seda, et miks ja kuidas nii ja mismoodi see on tuvastatud.
Vaata terve tekst üle selle pilguga. Sisuvaesed laused tasub küll eemaldada, aga tuleb jälgida, et allesjääv sisu ikkagi korralikult ja täpselt edasi annavad.
Anna teada kui oled töö tervikuna üle käinud. (Hea oleks kui seda saaks teha lähipäevil nii, et ehk jõuad neljapäeva jooksul, 14.10 siis).
PeeterT (arutelu) 13. november 2013, kell 20:43 (EET)
Artikli sisu on üldiselt korras. Mõningad kirjavead ja muud kommentaarid:
"Tüüp I diabeet on Autoimmuunhaigus" → lause keskel väikese tähega.
"lisaks oli populatsioonis Firmicutese liigid suurel määral asendunud" → "lisaks olid [...] asendunud"
"Need mikroobid on peremehele kasulikud pannes vastu" → lauses koma puudu.
"potensiaali" → "potentsiaali"
"Olulised erinevused olid isegi siis kui kõik härjad olid" → "kui" ees koma puudu. Lisaks tuleks vältida sõnakordusi. Nt: "Olulised erinevused ilmnesid siis, kui kõik härjad olid"
"korjab sadu kilogramme lehti iga aasta." → "... igal aastal"
"Mikrobioomi poolt ennustatud süsivesikuid lagundavate valkude profiil" → tuleks vältida "poolt"-konstruktsiooni. Ning eeldan, et mikrobioom ei tegele ennustamisega. Seega oleks vaja lause sõnastust muuta, nt "Mikrobioomi eeldatav süsivesikuid ..."
"Taimi koloniseerivad laias valikus bakterite liike" → "Taimi koloniseerib lai valik bakterite liike"
"Human Microbiome Project" → kogu võõrkeelne tekst tuleb kirjutada kaldkirjas. Sama märkus ka järgmise lõigu kohta.
Siselinkide juures tuleb silmas pidada seda, et kui mõiste kordub tekstis, oleks see lingina ainult esimesel korral. (vt "loomad", "kooslus" jne)
Kui need vead saavad parandatud, võib artikli avaldada. Selleks tuleb artikli sisu kopeerida siia ja salvestada. Artikkel peab olema valmis hiljemalt 31. oktoobriks ning töö on arvestatud pärast artikli ülesjõudmist.