Kasutaja arutelu:MOllikainen/Reaktiivne molekulaardünaamika

Aitäh väga põhjaliku analüüsi eest! Viisin oma parima oskuse järgi parandused sisse. Kindlasti jäi veel kirjavigu sisse. Olen siin lehel kommenteerinud osasid Teie kommentaare. Selleks kasutasin bold teksti. Osadel juhtudel leidsin, et soovitatud muutuste sisseviimine ei ole mõistlik, sellisel juhul proovisin seda siin kommenteerida. Sel teemal võib muidugi veel diskuteerida. Piltide koha pealt peaksin võib-olla veidi uurima, kuid põhimõtteliselt arvan, et mitte väga. Tekst on kokkukirjutatud toetudes teadusartiklite, milledes olevad joonised ei ole vabalt kasutatavad. Ka inglise keelses vikis ei ole väga häid artikleid antud teemal. Ma võisin ju panna siia pilte, kus on niisama mingid pallikesed aatomite rollis, see pole probleem. Kuid sellised pildid ei oma eriti tähtsust minu arust. Selleks, et piltidest kasu oleks tuleks sinna peale teha ikkagi korralike seletavaid jooniseid. Parem oleks mingi video. Selliste asjade genereerimiseks vajalikud vahendid oleks mulle ilmselt kättesaadavad, kuid see nõuaks hetkel liiga palju aega, et see minu enda jaoks ära tasuks. Pole kunagi sellise pilditöötluse jms tegelenud. Peaksin selleks uusi asju õppima jne.. Kui kunagi juhtub, et mul on päriselt vaja selliseid pilte/videosid genereerida, siis lisan siia ka (kui mul meeles..). --MOllikainen (arutelu) 10. oktoober 2013, kell 00:49 (EEST)

Aitäh huvitava ja põhjaliku artikli eest. Artikkel oli piisavalt pikk, hästi ja loogiliselt struktureeritud. Tore, et viidatud on süsteemselt ja viidetel on olemas kõik nõutavad elemendid. Sisu puudutavaid kommentaare ei oska ma anda, seega järgnevad põhiliselt loetavust ning üldist keelekasutust puudutavad esialgsed soovitused. Kui ringiga töö juurde tagasi jõuan, suudan ehk ka sisu kohta rohkem öelda. Kommentaarides olevatele küsimustele palun püüa vastata artikli sees. Kui olen muidugi millestki väga valesti aru saanud, võid seletada ka siin. Pane ka tähele, et mõni viga on töös läbiv, seega vaata üle kindlasti kogu tekst.

• Araabia numbritega kirjutatud järgarvude järele (nt aastate puhul) tuleb tekstis panna punkt.
• Kui kasutad nimesid esimest korda, oleks hea kirjutada välja nii ees- kui ka perekonnanimi. Hoolitse ka üldiselt töös selle eest, et lingitud artiklitele oleks viidatud algvormis märksõnaga. G. C Abelli kohta ei leidnud kuskilt täis nime. Häbiväärne juhus, kuid pooletunnine googledamine ei aidanud.
• Tekstis esineb trükivigu, loe paar korda hoolega üle.
• nii-nimetatud Sidekriips on ülearune.
• RMD jõuväljades on aga implementeeritud meetmed kirjeldamaks keemiliste sidemete katkemist ja tekkimist. "meetmed, mis kirjeldavad…" Kui tahad tingimata kasutada tekstis (ka edaspidi) "maks"-konstruktsioone, arvesta, et "maks"-lühendiga kõrvallause eraldatakse sel juhul pealausest komaga.
• Nende poolt arendatud metoodikad domineerisid RMD alast kirjandust peaaegu 20 aastat Väldi tekstis "poolt"-konstruktsioone, jäta lihtsalt "nende arendatud". Sama ka mujal töös; domineerima kus/milles, mitte mida.
• Kvantmehaanikal baseeruvad arvutusmeetodid nagu ab initio meetodid, tihedusfunktsionaali teooria ja poolempiirilised meetodid võimaldavad arvutisimulatsioonidega uurida protsesse… "nagu" ette pannakse koma, kui seda kasutatakse tähenduses "nagu näiteks" ja sellele järgneb loetelu. Lause sees eraldatakse see loetelu sel juhul komaga ka teiselt poolt.
• Sellistel meetoditel uuritavate süsteemide suurus on aga piiratud, kuna kvantmehaaniliste meetodite puhul on arvutusaja kasv süsteemi kasvades väga suur. "selliste meetoditega"
• Mahukamate süsteemide uurimiseks tihti rakendatavad jõuvälja meetodid nagu molekulaardünaamika ja molekulaarmehaanika käsitlevad aatomeid punktmassidena ning kirjeldavad nende vahelisi interaktsioone nii-nimetatud jõuväljadega, mis on empiiriliselt kalibreeritud kasutades nii eksperimentaalseid andmeid kui ka kvantmehaaniliste arvutuste tulemusi. Kuid traditsiooniliste jõuväljadega ei saa üldjuhul modelleerida keemilisi reaktsioone, seega ei saa nendega uurida süsteeme, kus reaktsioonid mängivad olulist rolli. Tee see lõik rohkemateks eraldi lauseteks. Ära alusta ka uut lauset sidesõnaga "kuid".
• Üheks võimaluseks arvutisimulatsioonidega uurida ka suuremates süsteemides toimuvaid keemilisi reaktsioon, on kasutada hübriidseid meetodeid, näiteks Car-Parinello molekulaardünaamika "Üheks võimaluseks uurida arvutisimulatsioonidega…" Koma pole sõna "on" ette vaja. Kui Car-Parinello molekulaardünaamika on üks nendest hübriidsetest meetoditest, siis pane ka see osastavasse käändesse. "reaktsioonE". Kuna meetodi väljatöötajateks on kaks inimest, tuleks tegelikult mõlemat nime käänata, st "Cari-Parrinello molekulaardünaamika". Tõepoolest on väljatöötajaid kaks, kuid teaduskirjanduses on seda tüüpi metoodikate/nähtuste/jms väljatöötajate/avastajate nimede kombinatsioonid sisuliselt nende metoodikate/nähtuste/jms nimetused ja neid ei ole minu arvates adekvaatne sedamoodi käänata. Me ei kääna ju ka nime Anna-Helena Annat-Helenat vaid ikkagi Anna-Helenat. Näiteks akadeemik prof. Peeter Saari oma 1998 aasta Horisondi artiklis (http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elmag/Horisont1998jaanSaari.pdf) on kirjutanud Einstein-Podolsky-Rosen'i paradoks, mitte Einsteini-Podolsky-Rosen'i paradoks. Kommentaar kehtib ka kõigi järgnevate samalaadsete olukordade kohta.
• baseeruvaid põhinevaid
• Kuid ka need meetodid on suhteliselt arvutusmahukad. Seo see eelmise lausega, pole mingit põhjust seda eraldi lausena esitada.
• RMD meetodid kasutavad aga reaktiivseid jõuväljasid, milledes kasutatakse erinevaid meetodeid kirjeldamaks ka keemiliste sidemete katkemist ja tekkimist. Ürita vältida sõna "kasutama" kordust samas lauses.
• Nad võimaldavad vaadelda "Need võimaldavad vaadelda"
• Peatükkide pealkirjadest: "Eesmärk" on üsna hägune pealkiri. Mille eesmärk? Kelle eesmärk? ka "Üldised põhimõtted" võiksid olla vähemalt "Üldised tööpõhimõtted".
• viida keemilist reaktsiooni dünaamiliselt läbi… Empiiriliste reaktiivsete jõuväljade puhul proovitakse aga keemilisi reaktsioone võimalikult sujuvalt läbi viia… "viida keemilist reaktsiooni läbi dünaamiliselt"; "keemilisi reaktsioone läbi viia võimalikult sujuvalt"
• lubades sedasi teataval määral ka reaktsiooni mehanismi kirjeldada. "võimaldades sedasi (teataval määral) kirjeldada ka reaktsiooni mehhanismi." Keemilised reaktsioonid on elektroonsed nähtused, nende korralikuks kirjeldamiseks on siiski vaja tuua meetoditesse sisse elektronid ja kasutada kvantmehaanikat. Reaktiivsete jõuväljadega keemiliste reaktsioonide mehhanismide kirjeldamine on pigem ikkagi hinnangu andmine. Seega "teataval määral" on siin tähtis ja ma ei paneks seda sulgudesse.
• Sideme teket realiseeritakse jõuväljas seostunud aatomile vastavate interaktsioonide sisselülitamise ja vabale aatomile vastavate interaktsioonide väljalülitamsega. Üsna arusaamatu lause. Mida see realiseerimine siin tähendab? Kas "side tekitatakse…"? Täpselt nii, side tekitatakse. Jõuvälja meetodite puhul peab programm järge sellest, milliste aatomite vahel eksisteerib "side". Antud metoodikat kasutades lülitatakse ühel hetkel vastavad aatomid ühest nimekirjast teise ümber ehk siis nende vahel kas side kaotatakse või tekitatakse ja vastavalt kasutatakse nende vahelise vastasmõju kirjeldamiseks ühte või teist valemit. Muutsin tekstis veidi sõnastust, loodetavasti on nüüd paremini arusaadav.
• Tänu oma lihtsusele saab sellist tüüpi meetoditega uurida suuremahulisi kollektiivseid reaktiivseid nähtusi nagu näiteks polümerisatsioon. "Tänu seda tüüpi meetodite lihtsusele saab nendega uurida…"
• Empiirilistes reaktiivsetes jõuväljades on implementeeritud sujuvad ülemineku piirkonnad reagentide ja produktide vahel. "implementeerima" asemel võiksid kasutada pigem "täide viima", "täitma", "rakendama" vm. Mis need produktid on? Ühendeid, mis keemilises reaktsioonis reageerivad nimetatakse reagentideks ja ühendeid, mis reaktsiooni tulemusen tekivad nimetatakse produktideks.
• Püüa järgida populaarteaduslike tekstide keelekasutuse põhimõtteid ja asendada võimaluse korral väga valdkonnaspetsiifilised terminid omasõnadega või seleta need laiemalt lahti. Vastasel juhul on teksti üsna raske jälgida. Kuskile tuleb ju eelteadmiste kohta piir tõmmata. Leian, et keskkooli ainekavas olnud sõnavara on selleks mõistlik piir. Väljendite/sõnade, mis minu arust ei kuulunud keskkooli tarkuste hulka, olen proovinud paari sõnaga midagi täpsustavat öelda. Osadel juhtudel on olemas antud terminit käsitlevad viki artiklid, sellistel juhtudel leian, et siselingist peaks piisama. Muidugi võib olla, et minu jaoks keskkoolis saadud sõnavara on veidi teine kui kellegi teise jaoks, kuid sellisest probleemist on raske üle saada. Selles suhtes, et ma ei saa hakata iga sõna lahtiseletama. Kui miski jääb segaseks ja soovitakse täpsemalt mingi sõna tähendust teada saada, siis tuleb ikka google appi võtta. Niikuinii on tegemist vägagi spetsiifilise teemaga, mis ei saagi olla igale viki lugejale ilma lisa lugemiseta arusaadav. Siis on muidugi veel ka erinevate meetodite nimetused, näiteks RMDff, ReaxFF jne.. need tunduvad väga raskesti loetavad ja valdkonna spetsiifilised, kuid tegemist on lihtsalt nimetustega. Nende korralikuks lahtiseletamiseks võiks igaühe kohta kirjutada eraldi artikli. Proovisin nüüd iga esmase mainimise juures laused sõnastada sedasi, et oleks võimalikult kergesti mõistetav, et tegemist on järjekordse erineva meetodiga. Võimalusel on ka paari sõnaga sisu seletanud. Loodan, et nüüd on paremini loetav.
• Mõned reaktiivsed jõuväljad, näiteks RMDff ja ARMD Mille lühendid need on?
• Stillinger-Weberi potentsiaal baseerub aga mitme-keha interaktsioonil: aatomite vahelist vastasmõju kirjeldatakse nii kahe-keha kui ka kolme-keha liikmega Jälle peaks käänama mõlemat nime e Stillingeri-Weberi potentsiaal. Mis need mitme-/kahe-/kolme-keha liikmed on? Kas ei sobiks lahku kirjutada? Google annab igatahes vasteteks "mitme keha probleem" jms lahkukirjutatult. "Aatomitevahelist" jälle peaks kirjutama kokku. Õigekirja koha pealt on Teil muidugi õigus. Kuid kahe ja kolme keha liikmeid välja kirjutama ma ei hakkaks. Ma pole kuskilt matemaatikat otseselt kirja pannud. Kui siin matemaatikat kirjutama hakkan, siis tuleb igal pool seda teha. Iga mainitud meetodi kohta võib kirjutada vähemalt sama pika artikli kui see siin, seega ma pigem jätaks matemaatika neisse artiklitesse.
• Nii Abell-Tersoff-Brenneri jõuväljad kui ka ReaxFF on nii-nimetatud sideme-kordsuse meetodid, sest põhinevad keemilise sideme kordsuse ja pikkuse vahelisel seosel. Abelli-Tersoffi-Brenneri jõuväljad. Mis onReaxFF?
• Kas terminina ei ole kasutusel mitte valentssidemeTE meetod? Ja millest tuleb lühend EVB?
• hinnang produktide ja regentide energeetilistele väärtustele ja tulenevalt otsustatakse Millest tulenevalt? Otsus tuleneb eelpoolt vastavate energeetiliste väärtuste hinnangust. Võin sinna kirjutatada "..ja sellest tulenevalt.." aga see tundub siiski mulle üleliigne sõnakasutus.
• Ehki uue generatsiooni sideme-kordsuse meetodid, mis sisaldavad kaugmõjuvaid molekulidevahelist vastasmõju kirjeldavaid liikmeid, kirjeldavad vaheolekuid juba oluliselt paremini, siis paistavad RMDff-i ja EVB puhul parametriseerimis meetodid põhjalikumad. Lause on lohisev ja seda on raske jälgida, äkki õnnestub teha kaheks eraldi lauseks. "EhkKi"; "parametriseerimismeetodid" kirjutatakse kokku.
• Näiteid RMD meetodites ja kasutustest "kasutusest" või "kasutamisest"
• Reaktsiooni piirkonna meetod kombinatsioonis standardsete materjali-spetsiifiliste jõuväljadega on loodud uurimaks epoksiidi polümeeride moodustumist. Asjatult kohmakate konstruktsiooidega lause, palun lihtsusta.
• Stüreeni polümeriseerimist polüstüreeniks simuleerimiseks on reaktsiooni piirkonna meetodid rakendatud nii-öelda jämedateraliste materjali-spetsiifiliste jõuväljadel. Muuda sõnastus sidusamaks ja arusaadavamaks.
• FENE potentsiaal (inglise keeles Finitely Extensible Non-Linear Elastic Potential) on esialgselt arendatud polümeersüsteemide mitte reaktiivseks simuleerimiseks[10], kuid teda on rakendatud ka RMD arvutustes "Nonlinear", "mittereaktiivseks" kokku, "seda" pro "teda". Allikas (Karim Farah, Florian Müller-Plathe, and Michael C. Böhm "Classical Reactive Molecular Dynamics Implementations: State of the Art" ChemPhysChem 2012, 13, 1127 – 1151 DOI: 10.1002/cphc.201100681) on kirjutatud "Non-Linear", kuna tegu on nimetusega siis ma ei muudaks seda.
• ARMD (inglise keeles Adiabatic Reactive Molecular Dynamics) on kasutatud, et uurida lämmastikmonooksiidi taasseostumist müoglobiini proteiinidega Siin tuleks ka lühend osastavasse käändesse panna ehk nt "ARMDd" või isegi "ARMD meetodit"
• RMDff (inglise keeles Reactive Molecular Dynamics Force Field) on leidnud kasutust polümeeride kõrgtemperatuurse termilise lagunemise uurimisel[12][13][14]. Antud meetod taotleb vaheolekute võimalikult täpset kirjeldamist "on leidnud kasutust" asemel lihtsalt "on kasutatud" ja sel puhul ka RMDff osastavasse käändesse. Samuti meetod ise päris ei taotle, vaid meetodiga taodeldakse või "meetod võimaldab". Parem oleks isegi, kui teed siin kahest lausest ühe.
• vedelate väävli süsteemide Kas "vedela väävli süsteemide" või "vedelate väävlisüsteemide"?
• kristallses kristalne: kristalse: kristalset
• Üldiselt ei ole RMD meetodid võimelised andma rahuldavaid kvantitatiivseid tulemusi. Sellegi poolest on märkimisväärselt tulemusi, millede põhjal võib lugeda, et kvalitatiivselt annavad RMD meetodid füüsikaliselt tähendusrikkaid tulemusi. On näidatud, et Stillinger-Weberi ja Tersoffi potentsiaalid viitavad räni puhul üldjoontes samadele trendidele[25]. Mitmete meetodite, näiteks RMDff[13] ja ReaxFF[23][24], puhul on saadud tulemusi, mis on eksperimendiga kvalitatiivselt kokku langenud. Pisut segane lõik, proovi sõnastada arusaadavamalt või laiendada väiteid näidetega. Mis tähendab, et meetoditega ei ole võimalik saada rahuldavaid kvantitatiivseid tulemusi? Kas viimane lause viitab sellele, et mõne meetodiga siiski on? Ka keelelisi märkusi: "sellegipoolest" kokku, kui pead silmas "ometigi, siiski", ja lahku, kui pead silmas "ka selle poolest". Teises lauses "tulemused, mis näitavad, et kvalitatiivselt on võimalik saada tähendusrikkaid tulemusi" on natuke liiane. Kas "Kvalitatiivselt on meetoditega ometigi võimalik saada tähendusrikkaid füüsikalisi tulemusi" on see, mida silmas pead? Lõigust on paremini aru saada kui panna tähele, et "kvantitatiivne" ja "kvalitatiivne" on erinevad sõnad, seda ka tähenduselt. Samas on selline möödalugemine kerge tulema, muutsin "kvantitatiivse" "numbriliseks". "..tulemused, mis näitavad, et .." ei ole liiane, sest tegemist on teadusliku lähenemisega, mis tähendab, et oma järeldusi tuleb põhjendada. Antud juhul on põhjenduseks piisav hulk uurimusi, milledes on antud lähenemine andnud kvalitatiivset kokkulangevust eksperimendiga. Paremaks seletuseks tõin artiklis ka ühe konkreetse näite.
• Sandi rahvuslik laboratoorium Läbiva suurtähega, kui tegu on nimega (nt Eesti Rahvusraamatukogu). Üks täht on ka kogemata ära kadunud.

Üldjoontes tubli töö. Kas artiklile oleks võimalik lisada ka mõni illustreeriv pilt? MPilvik (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 13:18 (EEST)

Aitäh paranduste ja huvitavate kommentaaride eest! Kõigepealt vastan mõnele su kommentaarile ning seejärel toon välja veel mõned vead, mis (endiselt) parandamist tahaks.

• Muidugi ei ole piltide lisamine päris kohustuslik, kui leiad, et nende mittelisamine on põhjendatud. Kui kunagi hiljem jõuad, siis oleks tore, kui lisaksid juba valmis artiklile midagi, millest sinu arvates võiks ka kasu olla.
• Kui täisnimesid tõesti kuskilt ei leidnud, siis pole lugu, las jäävad nii, nagu on.
• Nimede käänamise probleemi juurde toodud paralleel Anna-Helenaga eriti ei tööta, kuna pead seal silmas ju üht inimest. Kui tegu oleks aga Anna ja Helenaga (nt "Annat ja Helenat nähti linnas laamendamas"), siis käänataks sidekriipsuga kirjutamise korral ikkagi mõlemat ("Annat-Helenat nähti linnas laamendamas"). Või kujutame ette, et on näiteks kaks poissi, Oliver ja Markus, kes on ühise pingutusena kirjutanud Vikipeediasse kena artikli. Sellele tuleks viidata siis kui Oliveri-Markuse artiklile, vastasel juhul jääb mulje, et töö autoriks on üksainus poiss, kelle nimi on Oliver-Markus. Nimede käänamise vajalikkus tulenebki suuresti kõikide nende Anna-Helenate (ja minusuguste) olemasolust, ka perekonnanimede puhul võib kõikide nimede käänamata jätmisel jääda mulje, et on üks inimene, kelle perekonnanimi koosneb mitmest osast (nt Pentus-Rosimannus). Veel selline märkus, et ka tunnustatud professorite publikatsioonid ei ole alati keeleliselt kõige õnnestunumad, seega soovitaks ma sul enda artiklis nimesid siiski käänata. Sundida ma muidugi ei saa.
• Spetsiifiliste terminite seletamisest: muidugi on sul õigus, et tegemist on levinud erialaspetsiifiliste keelenditega ning potentsiaalselt teksti lugejalt võib eeldada valdkonna tundmist. Teisalt on keskkoolis õpitud teisigi asju, mis alati hästi meeles ei taha püsida, seega kui vähegi võimalik, siis võiks püüda terminite ümber luua vähemalt sellise "pehme pesa" ehk konteksti, mille põhjalt on ka keerulisematest asjadest võimalik aru saada. Seda oled artiklis nüüd muidugi enamasti ka kenasti teinud.
• Üleliigset sõnakasutust ei maksa loetavuse huvides väga karta.
• Kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel teen ma vahet küll, probleem ei olnudki sõnades endis, vaid selles, kuidas lauseosi olid vastandanud. Põhiliselt tekkis küsimus, et kas see "eksperiment", millest rääkisid, on ka arvutisimulatsioon või midagi muud. Tänu näitele sai see nüüd selgemaks, aitäh.
• nende vahelisi –> nendevahelisi
• "kirjeldavad nendevahelisi interaktsioone niinimetatud jõuväljade abil"? Sama ka peatükis "RMD eesmärk".
• RMD jõuväljades on aga implementeeritud meetmed

implementeeritud –> "rakendatud" või "kasutusel"

• siis puudub sellistes meetodites sidemete lõhkumise ja uute moodustamise kontseptsioon

kontseptsioon –> võimalus?

• Jerry D. Tersoff töid

Jerry D. Tersoffi

• RMD alases kirjanduses

RMD-d käsitlevas kirjanduses

• räni pooljuhtide –> räni-pooljuhtide
• töö seletamaks eksperimentaalselt saadud andmeid

"töö, seletamaks eksperimentaalselt saadud andmeid"

• 1938 aastal Linus Paulingi poolt avaldatud seost

"1938. aastal Linus Paulingi avaldatud seost"; saan aru, et avaldati mingi artikkel, kus sellest seosest räägiti, aga äkki oleks siin konktekstis parem isegi "Linus Paulingi esitatud".

• jõuvälja meetodid

jõuväljameetodid

• Jõuväljades esinevad parameetrid on empiiriliselt kalibreeritud kasutades

Sõna "kasutades" ette koma.

• tuleb seega uurida kasutades teistsuguseid meetodeid.

"tuleb seega uurida teistsuguste meetodite abil."

• ka suuremates süsteemides toimuvaid keemilisi reaktsioon

reaktsioone

• reaktiivseid jõuväljasid, milledes rakendatakse erinevaid meetodeid kirjeldamaks ka keemiliste sidemete katkemist ja tekkimist.

"reaktiivseid jõuväljasid, milles rakendatud meetodid kirjeldavad ka keemiliste sidemete katkemist ja tekkimist."

• kuid samas pole nad enam nii täpsed

pole need

• mitte seostunud aatomitele

mitteseostunud

• kollektiivseid reaktiivseid nähtusi nagu näiteks polümerisatsioon

"nagu näiteks" ette koma.

• Enamikel juhtudel –> "Enamikul juhtudel"
• analüütilise funktsioonide –> "analüütilisTe funktsioonide"
• kujutavad endast sisuliselt täiendatud üldlevinud standardseid jõuvälju.

Kas see "sisuliselt" on vajalik? Praegu võib aru saada kaht moodi: kas "sisuliselt täiendatud" või "kujutavad sisuliselt".

• ja tulenevalt otsustatakse

Ikka "sellest tulenevalt", ei ole siin midagi üleliigset.

• ReaxFF tüüpi –> "ReaxFF-i tüüpi"
• Näiteid RMD meetodites ja kasutusest

meetoditesT

• materjali-spetsiifiliste –> materjalispetsiifiliste
• Stüreeni polümeriseerimist polüstüreeniks on arvutisimulatsioonidega uuritud kasutades jämedateralisi materjali-spetsiifilisi jõuvälju, milledes on rakendatud reaktsiooni piirkonna metoodikat

"kasutades" ette koma; "milles on rakendatud".

• RMDff, milles taodeldakse

"RMDffi, milles taotletakse"

• sammuti –> samuti
• Donald W. Brenneri poolt sisse toodud

"Donald W. Brenneri esitatud"

• Sideme kordsuse jälgimisel põhinev ReaxFF on algupäraselt arendatud Adri C. T. van Duini poolt süsivesinike jaoks

"Sideme kordsuse jälgimisel põhineva ReaxFFi arendas Adri C. T. van Duin esialgselt süsivesinike jaoks"

• Sellegi poolest –> sellegipoolest
• uurimusi, millede põhjal võib lugeda

Kas "uurimusi, millest võib lugeda" või "uurimused, mille põhjal võib näha"

• ReaxFF meetodiga –> ReaxFFi meetodiga
• LAMMPS (inglise keeles Large-scale Atomic/Molecular Massively Parallel Simulator) on Sandia Rahvusliku Laboratooriumi teadlaste poolt arendatud

"Sandla Rahvusliku Laboratooriumi teadlaste arendatud"

• Lihtsalt väike ettepanek: sulgudes millegi ingliskeelset nimetust laiendava fraasi "inglise keeles" asemel võiksid kirjutada lihtsalt märgendi "ingl k".

MPilvik (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 22:24 (EEST)

Nüüd on tekst enam-vähem. Mingeid pisiasju jäi veel sisse, aga muidu korras. Minu meelest võid artikli üles panna. MPilvik (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 09:29 (EEST)