Kasutaja arutelu:MMännik/Holotseen

Tagasiside aine LO00.00.03 raames

1. Artikkel on piisavalt pikk (6229 märki koos tühikutega, ilma viidete ja siukorrata)

2. Artikkel jätab hea üldmulje ning on ülesehituse poolest vastav entsüklopeedilistele nõuetele.

3. Artikli struktuur tundub loogiline ja hästi üles ehitatud. Selles osas on eeskujuks võetud ingliskeelne vikipeedia artikkel. Artikli esimesed sõnad on samad, mis artikli pealkiri ja esimene lause on definitsioon. Sissejuhatus on hea, selgitab ära kõik olulise ning kõik oluline on sissejuhatuses ära mainitud ja midagi üleliigset pole.

4. Tekst annab algallikatest info adekvaatselt edasi, tekst on sidus. Plagiaati ei suutnud tuvastada. Algallikaid pole tsiteeritud.

5. Artikli loomisel on võtud eeskuju ingliskeelsest vikipeediast. Viidetest ühtivad ainult 2 inglisekeelsega. Viited 14 ja 5 kattuvad ka sisulise poole pealt (faktiline materjal). Artiklite puhul on kattumised faktilises materjalis, kuid algallikad on erinevad. Ingliskeelne artikkel on rohkem globaalse haardega ning antud autori looming on keskendunud rohkem meie piirkonnale ja näidetele.

6. Viited on esitatud piisavalt tihti - kui viide on lõigu kohta, siis lõigu lõpus ja vastavate lausete korral nende järel. Veebiviidete olemasolul võiks olla ka kasutamise aeg märgitud kõigi puhul. Viited 5 ja 11 puhul on mingi segadus sulgudega. Viide 13 on ainult artikli nimi ja autor (lisada veebileht?). Kõik viited üle kontrollitud. Puudu on mõned siseviited: homo sapiens (inimene), sete, kontinentaalne, radiosüsiniku meetod/dateerimine, arheoloogia.

Märkused teksti kohta: a) Holotseeni mõiste pakuti välja 1867. aastal ning esitati Rahvusvahelisel Geoloogia Kongressil Itaalias 1885. aasal. Holotseen kujutab endast kõige viimast jäävaheaega Kvaternaaris. Maa kliima ajaloo mõistes on Holotseen viimane soe periood ehk MIS 1. [2] - Teisele lausele ei saa antud allikast mingit inforamtsiooni, võiks olla MIS 1 ka natuke lahti kirjutatud ja vastav viide ka, kust on selline termin kasutusele võetud. b) Holotseeni käigus on toimunud varasemalt jäätunud alade floora ja fauna taastumine. Holotseeni uurimisel on oluline setetes oleva õietolmu analüüsimine, mis võimaldab teada saada, kuidas on muutunud taimestiku koosseis aja jooksul. Õietolmu leidub enim järve-, soo- ja meresetetes. Need uuringud seostatakse omakorda radiosüsiniku dateerimisega ning selle abil saadakse täpsed tulemused erinevate ajaperioodidel esinenud taimede kohta. Samuti uuritakse näiteks Siberis ja Alaskal leitud külmunud organismide seedetrakte, et taastada paleokeskkonda. Nendest rekonstruktsioonidest on võimalik näha erinevaid kliima soojenemise ja külmumise perioode.[2] - Kahjuks ei leidnud antud allikast viiteid paleokeskkonna interpreteerimise kohta seedetraktide abil. c) Holotseeni kliima tähendab ka meie tänapäeva kliimat. Selleks et globaalset kliimamuutust mõista, tuleb uurida kuidas on kliima muutunud Holotseeni vältel. Alates Last Glacial Maximum-ist on põhjapoolkerale langeva päikesekiirguse tugevus suurenenud ning kliima soojenes kuni Holotseeni kliimaoptimumini vahemikus 10 000 kuni 7 000 aastat tagasi. Soojenemine aga ei kestnud kaua, kuna seejärel hakkas põhjapoolkera päikesekiirguse tugevus vähenema ning väheneb siiani. See viis lõpuks Väikese jääaja tekkeni ligikaudu aastatel 1300 kuni 1850. Holotseeni jooksul on ka toimunud muutused CO2 ja CH4 sisalduses, kuid neil pole olnud erilist mõju globaalsele temperatuurile kuni nende järsule kasvule viimasel ajal.[10] - Last Glacial Maximumi tõlkimine Eesti keelde kui viimase jäätumise maksimum ja lisada juurde sulgudes (LGM) kui ingliskeelse termini lühend. d) Viidet 10 ei saa kontrollida, kuna tegemist tasulise artikliga. Osa infot ei tule selgesõnaliselt abstraktist välja. e) Pleistotseeni lõpus toimunud jääajajärgne kliimamuutus mõjutas oluliselt megafauna liigilist koostist, nende hulgas näiteks toimus mammuti väljasuremine. Kuna mammutid toitusid kõrgekasvulistest puudest, siis nende väljasuremise põhjustas tõenäoliselt madalate lehtpuude areaali laienemine kliima soojenemise tõttu.[11] - Artiklis on mainitud, et hüpoteese on mitu ning tuleks see välja tuua. Üheselt kinnitatud kokkulepet, et põhjuseks oli just eelnimetatud areaali levik, ei ole tänasel hetkel. Mainitud on ka elupaikade areaali vähenemist. Varasem teooria üleküttimisest on samuti välja toodud. f) Viidet 12 ei saa korralikult kontrollida, sest artiklile puudub ligipääs. Kuid esitatud info on abstraktis. g) Viide 13 sai kontrollitud, raamat on veebist leitav PDF kujul.

7. Tekst on üldiselt väga hästi loetav, esines üksikuid kohti, kus oleks vajalik väike täpsustus sõnastuses: a) See on mitteametlik termin ning vaieldakse selle üle, kas Antropotseen peaks järgnema Holotseenile ning algama 1950. aastal või algama juba Holotseeni ajal. Siinkohal oleks äkki võimalik tuua põhjendus, miks peaks algama Antropotseen just aastal 1950. b)Holotseeni setted on põhiliselt välja kujunenud Pleistotseeni setete arvelt neid kulutades ja ümbersettides. Halb lausestus ja tuleks teist pidi ümber kirjutada, hetkel jääb natuke segaseks.

8. Esitatud on ainult üks joonis Holotseeni kui ajastiku paiknemisest geoloogilisel ajaskaalal. See on võetud hetkel olemasolevast Holotseeni artiklist. Pilte võiks olla antud artiklis rohkem, näiteks Läänemere arenguetapid, leiduvad subfossiilid, temperatuuri varieeruvuse graafik vms.

9. Artikkel on seotud Eestiga.

--Eelika (arutelu) 3. november 2017, kell 15:51 (EET)

---

Õppeassistent Hannalt:

• Nagu sai ka kirja pandud nõuannete nimekirja, siis ajastud ja ajastikud (ja aegkonnad ja eoonid) kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega.
• Esimesel joonisel peaks olema ka selgitav pealkiri.
• Holotseeni jaotumine võiks olla juba pärast sisukorda eraldi alapeatükis.

Kui need parandused on tehtud, siis võid artikli põhiruumi laadida. Juhend selleks on siin. Kui artikkel on põhiruumi laaditud, on töö arvestatud. HPook (arutelu) 6. detsember 2017, kell 00:02 (EET)