Kasutaja arutelu:MKõue/regionaalpoliitika

Vormistus: Vormistus korralik, piisavalt liigendatud. Sisu: Väga sisutihe artikkel, pole midagi halba öelda. Teemast on tehtud hea ülevaade. Viitamine: Viitamine on põhjalik, lõikude sees ja järel on vastavad viited. Allikad tunduvad usaldusväärsed. Keeleline kvaliteet: Laused on keeleliselt korrektsed nii ülesehituse kui ka kirjavahemärkide poolest kuid silma jäi paar trükiviga mille parandamisel oleks artikkel väga hea Paar trükiviga: Regionaalpoliitika ja selle olemuse üle arutletakse viimastel kümnendittel palju... Minu teada kirjutatakse kümnenditel ühe t-ga. globaliseerunud ja [Teadmusühiskond|teadmusmahukam]] majandussüsteem on suurendanud regioonidevahelist ebavõrdsust... Lause algab tavaliselt suure tähega ja need kantsulud tekitasid küsimusi, et miks need seal on. --SVaratu (arutelu) 5. mai 2014, kell 23:41 (EEST)

Retsensioon

Aktiivseks võiks teha: „... loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega.“

Regionaalpoliitika olemus

1. Üleliigne on sõna „nii“ lauses „on tekkinud selgesti nähtavad lahknevused nii jõukuses, rahvastiku ja majanduse tiheduses ning regionaalsete ja rahvuslikes majanduste struktuuris,“ kuna ei esine väljendit „kui ka“
2. Esineb kiirustamisvigu. Tekst on soovitatav korra spelleriga üle lasta ning rahulikult üle lugeda. Ma ei hakka kõiki eraldi välja tooma, kindlasti leiad need ka ise üles.
3. Esimene ja teine lõik võiks olla omavahel vahetuses.
4. Kolmaslõik koosneb ühest lohisevast lausest. Kasulik oleks muuta see lühemateks lauseteks.

Regionaalpoliitika muutunud kontekst

1. Esineb kiirustamisvigu. Tekst on soovitatav korra spelleriga üle lasta ning rahulikult üle lugeda (esineb suurtähe ja komavigu). Ma ei hakka kõiki eraldi välja tooma, kindlasti leiad need ka ise üles.
2. Link pole muutunud aktiivseks, kuna puudub üks nurksulg ( [Teadmusühiskond|teadmusmahukam]] )
3. Aktiivseks võiks muuta mitmeid sõnu (ettevõtteid, paikkondi, regioone, majandustingimustega, infrastruktuur, kiirteede, veejuhtmete, torujuhtmete, telefoniliineide, tööstusstruktuur, arengupoliitikatega jne.)
4. Lühendi „nö“ kirjutame „n-ö“
5. Kirjuta koma asemel sõna „ja“: „... sotsiaalses (ja) institutsioonilises keskkonnas toimivaks.“
6. Väga meeldiv, et oled oma artiklile ka tabeli lisanud. Selgitab väga hästi alt-üles ning ülalt-alla poliitikate erinevusi.

Regionaalpoliitika Eestis

1. Esineb kiirustamisvigu. Tekst on soovitatav korra spelleriga üle lasta ning rahulikult üle lugeda (esineb suurtähe ja komavigu). Ma ei hakka kõiki eraldi välja tooma, kindlasti leiad need ka ise üles.
2. Võid järgneva lause poolitada: „Nõukogude perioodil oli regionaalpoliitika sisuliselt olematu, aga peale aasiseseisvumist tuli Eesti riigil toime tulla suurenud regionaalsete erinevustega.“
3. Veidi naljakas väljend: „ Otsustamine viidi kohalikult tasandilt ära ...“ – tekib küsimus, et kuhu ta viidi, kes viis.
4. Pilt võiks olla tunduvalt suurem, kuna hetkel peab legendi lugemiseks selle avama. Mugavam oleks, kui kohe saaks lugeda legendi. Samas tekib küsimus, mis seos on rahvaarvu muutusel regionaalpoliitikaga. Seda võiks paari lausega peatükis „Regionaalpoliitika Eestis“ lahti seletada. Ning pildi ka vastavasse kohta sel juhul viia. Hetkel on ta vist „Vaata ka“ peatüki all.
5. Väga hästi on eesti osa lahtiseletatud. Väga hea, et seda on tehtud kronoloogiliselt. Kiidan.

Artikkel on üldjoontes konkreetne ja ülevaatlik, kuid kindlasti annab seda sisutihedamaks muuta, kuid antud kursuse raamis määratud tähemärkide arv seda ei võimalda. Viitamine on korrektne.

--Alull (arutelu) 6. mai 2014, kell 13:43 (EEST)

Retsensioon

Artikli sisukus

Minu arvates on muidu sisuline pool paigas, aga eelkõige Eesti konteksti arvestades oleks võinud lähemalt rääkida Euroopa Liidu regionaalpoliitikast ja võib-olla seletada natuke täpsemalt lahti, mis EL'i fonde saab Eesti kasutada, mis nende eesmärgid on jne. Viidete hulgas on isegi vastav artikkel ära toodud, kust selle info leiaks.

Viitamine

Viitamises on muidu kõik korrektne, aga ehk võiks täpsustada kolmandat viidet. Praegu jääb natuke ebamääraseks, mis ülikoolist näiteks juttu käib.

Artikli keeleline kvaliteet ning selle arusaadavus

Nagu eelnev retsensent juba maininud on, esineb kohati kiirustamise märke ehk trüki- ja õigekirjuvigu. Kohati võiks lauseid ka natuke suupärasemaks muuta. --T.rebane (arutelu) 9. mai 2014, kell 04:54 (EEST)

Tänud konstruktiivse kriitika eest, loodetavasti said nüüd kõik vead parandatud. Kuna artikli maht on piiratud, ei hakanud täpsemalt Euroopa Liidu erinevatest fondidest rääkima. Selleks tuleks täitsa eraldi artikkel kirjutada.--MKõue (arutelu) 10. mai 2014, kell 00:01 (EEST)