Kasutaja arutelu:LauringH/Laser-indutseeritud plasma spektroskoopia

Viimase kommentaari postitas MPilvik 10 aasta eest.

Aitäh huvitava ja õigeaegselt esitatud artikli eest. Artikli pikkus vastab nõuetele, struktuur on loogiline ja illustreeriv materjal asjakohane. Mõned kommentaarid keele kohta:

  • Ei ole väga mõtet linkida tõlgete juures artiklit "inglise keel", parem kirjutada lihtsalt "ingl k" ja ingliskeelne variant.
  • Ergastatud aatomite emissioon saab valdavaks pärast rekombinatsiooni, spektriooned on muutunud kitsamaks ning nende järgi on võimalik määrata atomaarset koostist. "... rekombinatsiooni, MIL..."
  • Mõõtmisi teostatakse harilikult ajavahemikus, kus spektri pidev osa on oluliselt nõrgenenud, kuid aatomite kiirguse spektraaljooned on endiselt nähtavad, tavaliselt 100ns-10μs laservälke lõpust. Sõna "teostama" asemel on parem kasutada nt "tegema" või "midagi mõõdetakse…".
  • LIBS on tehniliselt väga sarnane mitmetele teistele laseril põhinevatele spektroskoopiatele Olema sarnane millegagi, mitte millelegi.
  • Taolised tehnikad Sõna "taoline" asemel oleks parem kasutada "selline" või "niisugune". Sama ka mujal tekstis.
  • Osad seadmed suudavad "Osa seadmeid suudab"
  • Parem oleks kirjutada "Nd:YAG-laser"
  • Taoline süsteem on üks katseliselt lihtsamaid spektroskoopilisi analüütilisi tehnikaid, mis omab ka võrdlemisi väikseid soetamis- ja ülalpidamiskulusid. Mida tähendab "katseliselt lihtsamaid"? Väldi ka "omama"-konstruktsioone ("mis omab" –> "millel on").
  • LIBSis kasutatakse tüüpiliselt polükromaatorist spektromeetrit, mis võimaldab omandada korraga kogu uuritava lainepikkuste vahemiku. Kes omandab? Kas sobiks ka "... spektromeetrit, millega on võimalik uurida korraga kogu lainepikkuste vahemikku"?
  • Näidise ühest punktist korduvaid mõõtmisi tehes aurustub iga kord pealmine kiht ning igal järgneval mõõtmisel saadakse infot sügavamate kihtide kohta, võimaldades nii uurida näidise sügavusprofiili. "des"-lauselühend siia eriti ei sobiks, kuna pole selge, kes on see, kes võimaldab. Parem oleks teha "des"-lühendiga algav lauseosa eraldi lauseks ("See võimaldab uurida…").
  • LIBSi abil saadakse tulemused mõne sekundite jooksul, tehes meetodi sobivaks suurte koguste mõõtmisel ja tööstuses reaalajas jälgimises. "mõne sekundi jooksul" + sama kommentaar, mis eelnevas punktis. Parem oleks "LIBSi abil saadakse tulemused mõne sekundi jooksul, mistõttu on meetod sobiv suurte koguste mõõtmiseks ja..." Vaata selle pilguga üle ka kõik ülejäänud "des"-konstruktsioonid tekstis. Peaks ka täpsustama seda, mille reaalajas jälgimiseks meetod sobiv on.
  • LIBS tehnoloogiaga Kui kasutad lühendit, siis pigem "LIBS-tehnoloogiaga" või "LIBSi tehnoloogiaga", sama süsteemide jm kohta.
  • 0.1 µg - 0.1 mg Sõna "kuni" asemel kasutatakse mitte side-, vaid mõttekriipsu.
  • Enamus analüütilisi meetodeid vajavad analüüsimiseks eraldi laborit. Teised meetodid, mis töötavad välitingimustes, on aga sageli aega nõudvad. Enamus –> enamik (+ vajab), aega nõudvad -> aeganõudvad. Samuti tasuks mõelda, kas meetodid ikka ise vajavad või on nende meetodite kasutamiseks vaja...
  • LIBSiga on proovi analüüsimiseks vaja vaid optilist ligipääsu, mistõttu saab teda kasutada väga erinevates oludes teda –> seda
  • skanneerima –> "skaneerima" või "skannima"
  • praktiliselt võimatu Kas "peaaegu võimatu" või "praktikas võimatu"?
  • alates 1 ppm kuni 100 ppm Parem oleks lihtsalt 1–100 ppm
  • nagu liitmolekulid ning keerukad elusstruktuurid Kui "nagu" tähendab "nagu näiteks", siis käib selle ette koma.
  • Rayleigh hajumise meetodi täpsusega. Kuna nimi lõppeb kirjapildis konsonandiga, häälduses aga vokaaliga, tuleb selle käänamisel kasutada ülakoma (omastavas siis Rayleigh').
  • prügi sorteerimisel materjali järgi Ka siin oleks hea kasutada saavat käänet ("prügi sorteerimiseks").
  • LIBSi kasutatakse tema paljude kasulike omaduste tõttu ka teiste planeetide uurimiseks – seda just eelkõige distantsilt analüüside tegemisel. tema –> selle; tegemisel –> tegemiseks
  • Ilmselt ei ole sinu artiklis mõtet linkida eraldi ka 2012. aastat.
  • Uuemad süsteemid kasutavad kaheimpulsilisi lasereid, mida jaotatakse paigutuse järgi otseseks ja risti süsteemideks. otsesTEks süsteemideks
  • Kui viitad artiklitele, siis lisa viidetesse kindlasti ka autorite nimed.
  • täpsemate tulemuseks saamiseks täpsemate tulemuste saamiseks

Kokkuvõttes selgelt ja huvitavalt kirjutatud artikkel, mida on võrdlemisi lihtne jälgida. MPilvik (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 14:56 (EEST)Vasta


Tere! Viisin parandused ammu sisse, aga igaks juhuks kirjutan paar täpsustust, miks just nii muutsin.

  • spektromeetrit, millega on võimalik uurida korraga kogu lainepikkuste vahemikku asemel panin millega on võimalik terve spektri salvestada ühe korraga, sest polükromaatoriga saab terve spektri andmed korraga võtta, monokromaator kasutab skaneerimist ja spektri osad on võetud erinevatel ajahetkedel.
  • 1–100 ppm asemel kaotasin 100 ppm ära. Ingliskeelses artiklis tähendas lause, et levinud kallimate süsteemide tundlikkus lubab tajuda 1 ppm kontsentratsiooniga osakesi, odavamad süsteemid tunnevad alates 100 ppm osakesi ära. Arusaadavuse jaoks on lihtsam öelda edasi, et laialt levinud süsteemid avastavad ka osakesi 1 ppm kontsentratsiooniga.

LauringH (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 14:06 (EEST)Vasta

Aitäh paranduste eest! Mõned pisiasjad veel, enne kui võid teksti artikliks tõsta:

  • Esimese pildi allkiri: LIBSi katseseadmete. "põhimõtteline" on seal ka minu meelest kohatu. Võib-olla oleks siis parem nt "üldine".
  • laia spektri piirkonnaga

Kas spekter on lai või piirkond on lai (viimasel juhul peaks olema "laia spektripiirkonnaga")?

  • kelvin on mõõtühik ja seda teksti sees suure algustähega ei peaks kirjutama.
  • spektriooned –> spektrijooned
  • ühe korraga –> korraga
  • 100ns-10μs

100 ns – 10 μs

  • lähi-infrapuna piirkonnas –> lähi-infrapunapiirkonnas
  • Impulsi kestvus –> impulsi kestus
  • skanneeriv –> skaneeriv
  • mitteskanneeriv –> mitteskaneeriv
  • materjai –> materjali
  • LIBS süsteeme

LIBS-süsteeme või LIBSi süsteeme

  • LIBS süsteemid

LIBS-süsteemid või LIBSi süsteemid

MPilvik (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 14:35 (EEST)Vasta

Tegin artiklis vastavad parandused.

LauringH (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 10:32 (EEST)Vasta

Aitäh! Suurem osa on korras, minu meelest võid artikliks ümber tõsta. Uue artikli loomise kohta võid lugeda siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Juhend:Lehek%C3%BClje_redigeerimine#Uue_lehek.C3.BClje_loomine.

MPilvik (arutelu) 17. oktoober 2013, kell 18:09 (EEST)Vasta

Naase kasutaja "LauringH/Laser-indutseeritud plasma spektroskoopia" leheküljele.