Kasutaja arutelu:Kristinamei/Kasutajakeskne Disain
Viimase kommentaari postitas Kristinamei 5 aasta eest.
Tänan sisuka artikli eest! Lisan mõne kommentaari.
- Artikli suurim probleem on praegu puuduvad viited. Viide peab olema vähemalt iga lõigu lõpus ja ka ühegi üksiku lause puhul ei tohi tekkida küsimust, kust see pärineb. Mõistan, et oled aluseks võtnud ingliskeelse artikli ja seal on mõni viide puudu, aga ehk leiad praegu viiteta olevatele tekstiosadele ise allikad.
- Kui oled sõna vormistanud siselingina, peaks ka kääne lingi sees olema (vrd praegu nt "kasutatavusele")
- Oled palju otse tõlkinud. Parem on aga tõlkida lause mõtet, kui lauset ennast sõna-sõnalt. Sellest tulenevalt on jäänud paljud sõnad käänamata või on valesti käänatud ja lauseliikmed ei ühildu arvus (nt "kasutusmallid on /…./ kirjeldus"). Palun loe terve artikkel selle pilguga uuesti üle ja tee parandused. Toon selle teema kohta veel mõne näite.
- Eesti keeles mõjub kohmakalt lause „Term kasutajakeskne disain tõi esmalt välja Donald. A. Norman oma uuringus California Ülikoolis San Diegos.“
- Eesti keeles on see sõna "termin"
- Ühendit „välja tooma“ ei soovitata meie keeles kasutada (vt EKIst)
- Termin ise peaks olema jutumärkides
- Lause lõppu peaks kohendama (nt "esitas Donald A. Norman California Ülikoolis San Diegos tehtud uuringus“ vms.
- Mõistmatu on ka lauseosa „…põhiliselt kasutatakse persooni, stsenaariume ja kasutusmallid“ (ühilda arvus ja pane õige kääne). Sellesama lauseosa võiks artiklis eraldi lauseks teha.
- Eesti keeles mõjub kohmakalt lause „Term kasutajakeskne disain tõi esmalt välja Donald. A. Norman oma uuringus California Ülikoolis San Diegos.“
- Kontrolli artikli komakasutust. Nt on „kui“ ees koma juhul, kui sellele järgneb tegusõna. Selle kohta on rohkem kirjas siin.
- Peaksid peatüki „Mudel ja lahenemine“ loetelu liikmed panema väikese algustähega ja nende lõppu komad/semikoolonid kirjutama (v.a kõige viimane, mille lõppu käib punkt.) Vt loetelu vormistamise näiteid ja reegleid siit. Nende reeglite järgi peaksid vormistama ka peatüki „Eesmärk“ loetelu.
- „See on oluline, et tulevikus disainerid saaksid luua süžeeskeeme ning luua eesmärke, mis aitavad tootel jõuda õige eesmärgini.“ -> üks „luua“ ära
- „Toote hindamine ja testimine on tootearendused väga oluline samm“ -> „tootearendusel“
- Kui artikli kontekstist õigesti aru saan, siis sõna „testimine“ asemel soovitatakse eesti keeles selles tähenduses kasutada sõna „katsetamine“/“katsetus“. Vt EKI-st. Kui see sinule ka sobiv tundub, soovitan sul "testimised" asendada.
- „Kasutajakeskne disain küsib kasutaja ning nende eesmärkide kohta küsimusi“ – millele viitab „nende“? Palun kirjuta täpsemalt.
- „nii-öelda“ lühend on „n-ö“.
- Vaata üle lõpuviited. Seal on mõni viiteelement (nt internetiallikate vaatamise aeg) puudu ja viited peaks ühtlustama (nt kas märkida nimed kujul Eesnimi Perenimi või kujul Perenimi, Eesnime esitäht).
Kui oled kommentaaride põhjal parandused teinud, anna palun siinsamas arutelulehel teada. Edu!
---
Õppeassistent --Kairijan (arutelu) 13. november 2018, kell 15:35 (EET)
Suur aitäh tähelepanekute eest. Parandatud.
---
Aitäh tehtud paranduste eest!
- Vaata palun uuesti üle loetelu vormistamise reeglid.
- Tegelikult on põhimõte üsna lihtne: kui saatelausele järgneb koolon, läheks seesama lause justkui edasi ja lõppeks alles loetelu lõpus. On ju minu eelmiseski lauses koolon ja kõik sellele järgnevad sõnad on väikese tähega kirjutatud. Nii peaksid kõik loetelu liikmed olema samuti väikeste tähtedega (sest need on justkui sellesama lause jätk, mida saatelause alustas) ja lõppema komadega (nagu koma tavalise lause sees).
- Kui aga paned saatelause lõppu punkti, on omaette laused nii saatelause kui ka ülejäänud loetelu laused, mis peaksid sel juhul algama suure tähega ja lõppema punktiga.
- Eesti keeles saab jutumärke klahvikombinatsiooniga shift + 2. Palun ära kasuta topeltkomasid või -ülakomasid. Eesti keeles peaks seejuures esimesed jutumärgid olema all ja nr 9 kujuga („) ja teised üleval ning nr 6 kujuga (“). (Vt siit). Parandasin osa sinu teksti jutumärke ise, aga palun vaata need ise üle.
- Kas raamat "Kasutajakeskne disain: Uus perspektiiv inimese ja arvuti koostoimimisel" on eesti keeles ilmunud? Ma ise ei leidnud, et oleks, mistõttu soovitan sul panna esmalt ingliskeelne pealkiri ja sulgudesse eestikeelne vaste (pealkirjad peaksid olema jutumärkides, inglise keele puhul pole sel juhul ka kaldkirja vaja). Kui aga tead, et eestikeelne raamat on ilmunud, soovitan sul hoopis ingliskeelse variandi sulgudesse panna. Peaasi, et see ingliskeelne originaalpealkiri ka esitatud oleks.
Kui oled need parandused teinud, võid artikli põhiruumi laadida. Juhend selleks on siin. Siis on töö arvestatud!
--Kairijan (arutelu) 9. detsember 2018, kell 11:23 (EET)
---
Vabandust unustasin loetelu esimesel parandamisel muuta. Tegin muudatused ära ning laadisin artikli põhiruumi.