Kasutaja arutelu:Khein26/Kloonimine
Tänan Sind õigeaegselt esitatud artikli eest. Teksti maht on selgelt piisav ning ka keeleliselt on ta ligipääsetav. Väljenduse ja struktuuriga saaks siiski veel tööd teha. Kommentaarid on koostatud sellisena, et neist võiks ka kasu olla.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Lõppartiklis võiks arutelulehele ka lisada vimpli nagu https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:T%C3%B5lgitud_leht
Kloonimine(bioloogias) – geneetiliselt identsete organismide saamine loomuliku või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena. Biotehnoloogias tähendab kloonimine ka DNAfragmendi koopiate (molekulaarne kloonimine), rakkude (rakukloonimine) või organismide loomist. Samuti viitab termin ka paljude tarkvara ning digitaalse meedia produktide koopiate loomisele.
Väga hea, et oled termini erinevatele kasutusvaldkondadele tähelepanu juhtinud. Päris artiklist jääb tarkvara ja digitaalse meedia valdkond välja, kasutatakse täpsustuslehekülge, nagu nt http://et.wikipedia.org/wiki/Domeen.
Kui nii bioloogias kui biotehnoloogias viitab kloonimine organismide loomisele, siis kas tuleb pidada neid ikka eri valdkondadeks?
Samuti, kas mittesuguline paljunemine ei ole siis loomulik?
Termin kloon on tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn, oksake), mis viitab protsessile, milles uus taimed saab alguse väikesest oksakesest vegetatiivse paljunemise tulemusena.
Sõnapäritolud paigutatakse mõiste järgi sulgudesse, nt.
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn), mis tähendab ’oksake’) on ...
Pikemalt võid kirjutada veel nt sissejuhatuse lõppu või eraldi alapeatüki alla (vt nt http://et.wikipedia.org/wiki/Tunnetusteooria)
Tuleb lisada ka, et lause on veidi ebatäpne, sõna oks iseenesest ei viita veel vegetatiivsele paljundamisele.
Antud juhul on teavet piisavalt palju, et sobiks tõesti ehk eraldi alapeatükk nime päritolule teha. Võid kasutada nt pealkirja Nimi, Termin, Etümoloogia vms.
Edusammud bioloogias näitasid, et nii taimede kui ka bakterite kloonid on geneetiliselt identsed tema peremeesorganismiga. Siis juba hakati mõistet kloonimine kasutama erinevate organismide puhul, kelle vanemad ja järglased olid identsed.
Need laused käivad ka mõiste arengu kohta, aga jutt on juba veidi segane. Kui kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, siis kuidas alles tagantjärele avastati, et bakterite ja taimede kloonid on identsed?
Kogu sissejuhatav jutt on väga hea juhatus terminisse. Selle jaoks võiks teha eraldi alapeatüki (nt esimese). Juhtlõik peaks sisaldama aga just informatsiooni nähtuse kohta nii nagu seda praegu mõistetakse, ja nt mis on selle olulisus tänapäeva kultuuris/tervishoius ja nii.
Püüa vastavalt kohandada. Ideaalne juhtlõik annab aimu sellest, millest ülejäänud artikkel räägib.
Molekulaarne kloonimine tähendab protsessi, kus saadakse kindlast molekulist mitu samasugust molekuli.
on protsess, mille läbi saadakse ühest molekulist mitu samasugust molekuli.
Saadakse viitab, et tegemist on juba pigem protseduuriga? Kas see toimub ka loomulikult? Ainult labori tingimustes?
Teeks lõigu järjekorra ümber üldisemalt üksikule. Kõigepealt, et seda kasutatakse eksperimentides ja rakendustes ja siis, et mida see protseduur endast kujutab. Praegu on selle kasutamisolukorrad protseduuri kirjeldamise keskel.
hõlmab sisuliselt nelja sammu. – Miks „sisuliselt“?
- fragmentatsioon- valitud? lõigu eraldamine DNAst;
kinni liimimine – kleepimine? ma muidugi ei tea.
Kuigi need protsessid on muutumatud – mis see tähendab?
teisi alternatiivseid – samatähenduslikud?
väikese efektiivsusega - ikka õige sõna?
See lõik on siis kirjeldatud kloonimise strateegia kohta?
Viiteid on vähe. Vikipeediasse üldiselt ei tohi kanda isiklikke mõtteid või kogemusi, vaid tuleb 100% tugineda kättesaadavatele kirjalikele allikatele.
Raku kloonimine
Terve lõik on väga segane (k.a. alapealkirja seos lõiguga). Iga lause nagu alustaks uut teemat, millel eelmisega seost ei ole. Vaatamata ainuraksete kloonimise erakordsele lihtsusele on hulkraksete kloonimine keeruline? Jne. Vaata üle ja püüa selgemaks teha.
(SCNT) , võiks sulgudes lisada ka ingliskeelsed terminid. eestikeelsest lühendit tuletada hästi ei saa.
„teadustöö kloonimiseks“ – tõesti?
„teadustöö kloonimiseks“ ehk? „terapeutiliseks kloonimiseks“
vaid pigem – „pigem“ pole vaja.
Kõige levinum eesmärk embrüode loomisel on nende kasutamine tüvirakkude uuringutes. – Veidi pikk, saad lühendada? Üks võimalus oleks nt. Levinuim rakendusvaldkond on tüvirakkude uuringud. Aga tee ise lause, mis vajaliku edasi annab.
mida saab kasutada inimese arengu uurimiseks ja potentsiaalsete haiguste ravimiseks
- mõneti Sa seda juba ütlesid.
Kuigi inimese blastotsüsti on kloonimise käigus loodud, pole sealt veel tüvirakkude liine isoleeritud. – Veidi ähmane, loodi üks kord või luuakse iga kord. Oli see suur saavutus?
Terapeutiline kloonimine „saavutatakse“?
lootuses, et nad ravivad haigusi, - jälle, nagu oli juba. püüa ühtlustada nii, et liiga palju ennast ei kordaks.
Protsess algab tuuma (sisaldab DNAd) väljavõtmisegamunarakust, mis hiljem pannakse täiskasvanud raku tuuma, mida kloonitakse.
Püüa lihtsustada lauseehitust. Et munarakk pannakse tuuma või tuum tuuma või tuum munarakku? Järgnev jutt ja see lause tekitavad segadust.
Ümberprogrammeeritud rakk - kuidas see rakk ümber programmeeritakse. Uus mõiste, mida lugeja ei tunne ära.
kuna munarakk hakkab reageerima ületoodud uue tuumaga. – kindel?
mis võib moodustuda ükskõik mis rakuks inimese kehas. – täpne sõnastus?
Loodetavasti – ära kasuta hinnanguid.
Tee lõik umbes kolmeks eraldi lõiguks kui võimalik
Selle tulemusena kloonitud organismid, nagu näiteks Dolly, mis on kloonitud somaatilise rakutuuma siirdamise tagajärjel , pole identsed koopiad oma doonori tuumaga. – Püüa lauseehitust üldiselt lihtsustada.
Organismi kloonimine – loe lõik rahulikult üle ja püüa parandada lauseehitust. Eemalda sõnad nagu „sisuliselt“, kasuta mõisteid läbivalt, kui tegu on sünonüümidega kasuta ehk, mitte või.
Lõik on ka sellepärast veidi arusaamatu, et hiljem on ju palju pikem sissekanne organismide kloonimise kohta. Ehk annab lõigud siduda.
Ka aiandus on organismide kunstlik kloonimine?
Keeleliselt: Veel on näiteks selliseid kartuleid ja banaane. – Loe see lause uuesti üle.
Individuaalse taime mingi osa võib taimest lahti tulla ja maapinnal edasi kasvada eraldi taimena. – Ja ka nt see lause.
On Dolly siis Edinburghi Kuninglikus muuseumis või Šotimaa muuseumis, nagu pildi all.
Dolly kloonimine oli väga väikese edukuse määraga ühe viljastatud munaraku kohta. Tema kloonimisel kasutati 277 munarakku, millest ainult 29 arenesid embrüoteks. Nendest sündis 3 lammast ja ainult üks jäi ellu. – see on topelt?
Üleüldse on kloonitud 70 vasikat ning üks kolmandik neist suri noorelt.
Praeguseks on kloonitud 70 vasikat ning üks kolmandik neist on surnud noorelt. ?
Paljud teadlased on väitnud, et Dollyl oli patoloogia, mis meenutas kiirenevat vananemist. Spekuleeriti, et Dolly surm oli seotud lühenenud telomeeridega, mis on DNA-valgu kompleksid, et kaitsta lineaarsete kromosoomide otsi. Samas aga Ian Wilmut, kes oli Dolly kloonimise tiimis, vaidleb sellele vastu. Tema ja paljud teised teadlased arvavad, et Dolly varajane surm oli seotud hingamisteede infektsiooniga, mis tulenes puudujääkidest kloonimisprotsessis.
Jälle on puudu viited.
Eristatakse kahte inimkloonimist – üks on terapeutiline kloonimine ja teine reproduktiivne kloonimine. Terapeutilises kloonimises kasutatakse täiskasvanud rakke. See on suure tähtsusega kloonimine nii meditsiinis kui ka teaduses. Reproduktiivne kloonimine tähendab uue inimese loomist.
- See jälle oli juba, saab teha lühemalt. Terapeutilise kloonimise ja reproduktiivse kloonimise kohta võiks teha siis juba omaette alalõigud. Samuti võiks nad boldi panna.
Paljud organisatsioonid on nõudnud kõik inimesega seotud kloonimised peatada. Enamik teadus-, valitsus- ja usuorganisatsioone on aga rangelt reproduktiivse kloonimise vastu.
Jälle segane. Sa pead silmas, et enamik organisatsioone terapeutilist kloonimist lubavad? Selleks tuleks sõnastust parandada.
Kuna normaalne embrüo siirdub oma kohale alles 14 päeva pärast, siis hävitatud embrüot ei saa vaadelda kui inimorganismi. – See on nüüd Sinu arvamus või kelle?
revolutsiooniks, kuna see võimaldab kvaliteetset ravimit toota odavamalt. – ei defineeriks revolutsiooni just nõnda.
Teksti sisu on olemas, tööd tuleb teha aga sõnastusega. Samuti tuleks struktuuri korrastada. Vaatan tagasi, kui parandused sisse viidud. Anna teada. Edu!
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 16:28 (EEST)
Tänan paranduste eest. Kommentaare on veidi veel.
Kasuta (ainult) täislauseid, kaasaarvatud esimene lause. Kolmandas lauses on loetelu "nii ... kui ka"? Tuleb lisada palju ristviiteid vikipeediasse. Juhtlõik võiks olla ka palju pikem.
Ütlesin küll 'nimi', aga antud alapeatüki pealkiri võiks olla pigem 'mõiste'.
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn), mis tähendab oksake) on protsess, milles uus taim saab alguse väikesest oksakesest vegetatiivse paljunemise tulemusena. Need taimed olid identsed oma eellastega kvaliteedi suhtes ning olid uue sordi aretamise aluseks (juhul, kui nendel oli oluline väärtus aianduses). Hiljem hakati kogu sellist protsessi nimetama kloonimiseks.
Misasja. Sellest ma ei saa enam üldse aru. Sulgudes ülevaade päritolust kohe esimese mainimise järele, ehk juhtlõiku. (Vaata teisi vikiartikleid.)
"Mis tahes" jäta ära.
Mitmed varasemad kommentaarid on vastamata jäänud. Teksti sidususega peab üldiselt töötama.
Anna teada kui valmis, vaatan uuesti.
PeeterT (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 14:54 (EEST)
Kasutasin spellerit, leidsin paar üksikut täheviga, ülejäänud tõmbas ainult võõrsõnadele joone alla, ma ei saa ju neid muuta. Proovisin juhtlõiku pikendada ja seal mõista anda, millest ma edasi räägin. Panin selle mõiste tähenduse tagasi juhtlõiku. Ei tahtnud päris uut "mõiste" lõiku kustutada ja muutsin natukene.
Ma ei tea, kuidas seda teksti siduda omavahel. Lugesin kõik uuesti läbi, ma arvan, et on loogiline, et enne räägib põhimõtetest ja siis alles saavutustest. Dollyt mainisin ka mitu korda, kuna temast sai kõik alguse ju. loodan, et nüüd on olukord parem
Ok, juhtlõik on juba parem ja Dolly ei ole siiski nii esiletükkiv. Olukord on paranenud, aga veidi kommentaare on veel. Mitmel pool on lausestruktuurid just eesti keele jaoks põhjendamatult keerulised. Just tõlketekstil on oluline, et lõpptulemust oleks ka mugav lugeda, sest tänapäeval inglise keelt oskavad paljud. Tõlketeksti loomisel tuleb aga peaaegu kõik laused põhjalikult ümber teha. Loodan, et õnnestub parandada.
organi osade - kirjutaks kokku
Ok, mõistesektsioon on palju selgem ja enamjaolt võib olla nagu on.
Aga ikkagi on segadus: K. tähendas juba vana kreekas vs. hiljem hakati nimetama seda K-ks. Kumb see siis on. Kas neil oli tegusõna kloonima nende oksakeste lõikamise kohta?
Terminit hakati kasutama tavakeelena ning see kaotas tähenduse, mis sellel oli umbes sada aastat tagasi. [4] [5] - samuti ei ole ma selles enam kindel - Vanas kreekas oli juba tavakeeles? Milline see tähendus oli, mille ta kaotas, mis oli sada aastat tagasi? Kõige lihtsam oleks vist see lause üldse ära jätta.
Bakterite ja pärmi (ainuraksed organismid) puhul on see protsess erakordselt lihtne, kuna on vajalik nakatada ainult vastavat keskkonda.
- Lugeja ei saa sellest aru. Mis tähendab keskkonna nakatamine ja miks see kloonimisega seotud on. Räägi rohkem paljunemisest vms.
Erilisi rakuliine kloonimisel kasutatakse kloonimisrõngaid (, s.o. ehk? silindrid).[11] Vaata, et käänded ühilduks. Ei saa aru ka täpselt seosest eelmise lausega.
Vastavalt sellele tehnikale külvatakse ainuraksete rakkudega suspensioon, mis on kokku puutunud mutageense aine või selektsiooni teostava ravimiga, tugevale lahusele, mis loob isoleeritud kolooniaid. Eelmine lause oli ju "kloonimisrõngaid" mitte ei rääkinud ta mingist tehnikast. See lause on liiga pikk. Kas suspensioon on siis moodustunud rakkudest?
Varajases kasvufaasis, kui kolooniad koosnevad vaid üksikutest rakkudest, asetatakse nende ümber steriilsed polüstüreenirõngad (kloonimisrõngad).
Rõngad on eelnevalt kastetud rasva sisse ja nendesse lisatakse väike kogus trüpsiini.
...
Kloonitud rakud korjatakse rõngaste seest kokku ja viiakse uuele söötmele edasiseks kasvuks.[12] Ka lõpp on segane, kuidas ikkagi sinna jõuti ja miks pidi sinna jõudma. Mismõttes edasiseks kasvuks, on see siis lõpp, on see osa tehnikast vms.
Loomulikult ei pea Sa vastama mulle, vaid tegema teksti arusaadavaks.
somatic-cell nuclear transfer - võõrkeelsed väljendid kaldkirja
mingis protsessis peale sugulise paljunemise - mis see tähendab????
Näiteks mõned Euroopa viinamarja, kartuli või banaani sordid on kloonid, mida on paljundatud üle kahe aastatuhande. - Loe üle. Kokkukirjutus ka.
Dolly oli esimene imetaja, keda on edukalt kloonitud täiskasvanud rakust.
- ajavormid.
Võetud emarakk asetati lamba munarakku ja sellest arenes embrüo, mis hiljem pandi emaslamba emakasse, kus ta normaalselt arenes.
Liiga pikk lause. Kui Sa korra kõik üle loed, peaks saama tekstis kergesti ingliskeele võõrmõjusid kahandada. Sõnajärg ja lauseehitus on põhilised.
Ehk, vaata üle terve see alapeatükk ja püüa sealt kaotada lausestruktuuri muutusega vähemalt pooled komad. Mida vähem osalauseid, seda lihtsam lugeda.
Artikkel Juunist on veidi aegunud.
Väga paljud viited on vigased või katki. Kõigil internetiviidetel peab olema vähemalt dokumendi nimi ja ilmumiskoht/ajakiri/veebileht, hea oleks leida ka autor ja ilmumiskuupäev. Lingist ainult ei ole kasu. URL võib muutuda ja pärast seda peab allika sellest hoolimata üles leidma. Ajaleheartiklitel kindlasti kuupäevad. Ja ka osad teadusartiklid on vigased.
Anna teada kui vead parandatud ja töö valmis. Vaatan uuesti üle. Edu!