Kasutaja arutelu:Kellukas/Kirpvähilised
Teksti võib artikliks kopeerida ja töö on arvestatud. Annn (arutelu) 16. detsember 2012, kell 18:01 (EET)
Palun vabandust, ma ei pidanud silmas kõiki võõrtermineid, vaid siiski ainult ladinakeelseid nimetusi. Terminid "pelaagilised või bentilised" jne ei tohiks olla kursiivis, kursiivi võiksid jääda ainult ladinakeelsed nimetused (nt klassifikatsiooni all on neid palju). "Pelglik kirpvähk" jm eestikeelsed nimetused ei tohiks kursiivis olla. Annn (arutelu) 14. detsember 2012, kell 14:52 (EET)
Tore, et oled parandustega arvestanud, kuid kõik võõrterminid võiksid kursiivis olla. Annn (arutelu) 29. oktoober 2012, kell 20:03 (EET)
Tere! Aitäh väga hea ja põhjaliku artikli eest. Artikkel on hästi struktureeritud ja seetõttu kergesti jälgitav.
Mõned tähelepanekud:
tuleks ühtlustada linke, nt
…leidub ka magevees ja maismaal (võiks ka link olla).
…nii kaladele, lindudele (võiks ka link olla) kui ka mereimetajatele.
Kui märkida ’antennid’ ja ’ebasõrad’ linkidena, siis tuleks need ära märkida kogu tekstis. Samamoodi seltside nimed lõpus.
Mõned trükivead, nt
liikimine --> liikumine
Laialadaselt --> laialdaselt
Enamike kirpvähilisiste --> Enamiku kirpvähiliste
Ilusam oleks lugeda, kui oleks nt
ühest mm mitmekümne cm-ni --> ühest millimeetrist mitmekümne sentimeetrini
Kirpvähiliste keha koosneb 13 segmendist, mille saab jagada peaks, rindmikuks ja tagakehaks. --> Kirpvähilistel on 13 segmendist koosnev keha, mille saab jagada peaks…
Komavead:
Isased kinnituvad emase seljale hoides --> , hoides
Niimoodi ujuvad nad koos kuni emane kestub. --> , kuni
koos sültja zooplanktoniga nagu meduusid, kammloomad ja meritünnikud --> , nagu
…liike, ning suurim on 28 cm pikkune --> siia pole koma vaja.
"Enamik" ja "enamus":
Enamik kirpvähilisi elavad veekogu põhjal --> elab veekogu põhjas
Mõni neist tekitab spetsiaalselt toidu suhu suunamise eesmärgil veeviru, kuid enamus siiski kasutavad ära respiratoorset veevoolu. --> veevirvenduse, kuid enamik siiski kasutab…
suur enamus kirpvähilisi --> enamik
Kokku- ja lahkukirjutamine:
mere-elulised --> mereelulised
merevee liikidel --> mereveeliikidel
mage- ja maismaaliigid. --> magevee- ja maismaaliigid
Rannikumere liigid: --> rannikumereliigid (kuigi nii kaob link ära)
Magevee liigid: --> mageveeliigid (või nt „magevees elavad liigid“, nii saab lingi märkida)
Üldisemat:
…ka seltsi nimetus Amphipoda. --> võõrtermin kursiivi
mis on punased, rohelised ja rohekassininsed. --> või rohekassinised
…on teada Vaikses ookeanis 5300 m sügavusel --> on leitud
20-30 päeva; arv tavaliselt 15 – 50 --> ühtlustada, tühikuid pole vaja, mõttekriips
Ühegi kirpvähilise kohta ei ole teada, et ta oleks ohustatud või välja surnud --> Ühegi kilpvähilise liigi kohta ei ole teada, et see… Annn (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 22:40 (EEST)