Kasutaja arutelu:KaarelViljaste/Thomas Becket

Katariina Sofia

Teemavalik: teema on kõnekas ja antud piirides kirjutamiseks piisavalt piiritletud.

Struktuur: Teema on sellise struktuuri juures kindlasti lahendatav, võib-olla oleks lugejal lihtsam, kui oleks eraldi välja toodud kõige olulisemad/kuulsamad hetked tema elust. Ehk sarnaselt pühakuks kuulutamise peatükile, võiks minu meelest "Elukäigu" peatükkide all eraldi käsitleda vastuseisu Henry II-ga ja tema surma asjaolusid, mis vähemalt laiatarbekultuuris on kõige tuntum aspekt temast. Võimalik, et selle najalt oleks huvitav luua ka rubriik tema mõjust kultuuriloole (nt ilukirjanduslikud teosed, mis on tema loo põhjal tehtud).

Refereeringud: Hetkel teie tekstist viiteid ei leidnud, seega ei oska selle kohta hinnangut anda. Tekst iseenesest jookseb minu meelest ladusalt (tähelepanu tasub hiljem pöörata õigekirjaga seotud vigadele).

Kaspar Kivastik

Teemavalik: Teema sobib artikli kirjutamiseks.

Struktuur: "Elukäik" on minu arust liiga lai alapeatükk. Selle võiks mitmeks jaotada.

Refereeringud: Praegu ainult üks allikas. Lõpuks võiks rohkem olla

Kaarik

Teema on huvitav ning sobilik artikli kirjutamiseks. Struktuur võiks olla detailsem või lihtsalt põnevam. Soovitan muuta ära alateema 'elukäik'. Vaadake viitamine üle ning lisage kindlasti kirjanduse loetellu veel allikaid.

Kaarik (arutelu) 31. oktoober 2017, kell 23:37 (EET)

Grete Põlluste

Teemavalik on asjakohane - keskaega õppivate ajaloolaste jaoks on tegemist olulise isikuga. Lisaks on Becket sedavõrd tuntud inimene, et puuduv Vikipeedia lehekülg eesti keeles tekitab kerget hämmastust.

Struktuur on mõistlik. Kindlasti lisaksin juurde peatüki sellest, milline oli täpsemalt Becketi-Henry II vahel toimunu. Tüli alge, tüli kulg, veider eskaleerumine - Henry II otseselt ei käskinud mõrvata Becketit, tema alluvad lihtsalt tõlgendasid kuninga öeldut sedasi. Huvitav tõik on ka see, et Henry II läks ise palverännakule (rännakutele?), et seda intsidenti "heastada".

Refereeringud - suurem osa tekstist viitamata.

Johannes Vahe

Teemavalik: Thomas Becket oli tähtis tegelane Inglise keskaja ajalookäsitluses ja võibolla just sellepärast, et tema surm oli tähelepänuväärne. Kindlasti tuleb keskaja uurijatel selle nimega tegemist teha. Arvan, et väga suur hulk keskaja teemasid on piisavalt kitsad wikipeedia artikkli avaldamiseks. Keskaegsete figuuride kohta on üldse väga vähe leida eestikeelses wikipeedias. Ka sellele teemale ei ole vastet. Struktuur: Struktuur on hea, sest materjali on vähe ja pole mõtet teha liiga raskeid alapeateemasid. See annab piisava ülevaate tekstiga seotud tegelasest. On ära mainitud kuidas ta hukkus ja miks see oli oluline. Lisatud ka tema teadaolev elulugu. Refereeringud: Kuna praeguseks hetkeks on veel tehtud nii vähe, kuid on kasutatud usaldusväärset allikat: „Barlow F. (1986). Thomas Becket. 4. tr. London, The Orion Publishing Group Ltd“, kogu teksti viitamiseks siis loodan, et allikaid tuleb juurde, kuid kasutatud allikas on kindalasti usalduväärne. Viidetega on korras.

Kaspar Kivastik - II tagasiside

Kokkuvõte sobib, siselingid on asjalikud ning töötavad, kategooriad sobivad.

Katariina Sofia

Kokkuvõte

1. Nähtuse määratlus on olemas esimeses lauses (ning seda täiendatakse järgmise paari lausega). Koheselt on mõistetav, millest juttu tuleb.

2. Nähtuse määratlus on vormistatud korrektselt. "Thomas Becket" on nimetavas käändes ja rasvases kirjas ning lisatud on tema sünni- ja surmadaatumid.

3. Kokkuvõte käsitleb samu teemasid, mida lubatakse sisukorras. Praegusel hetkel ei ole kokkuvõttes rohkem infot kui ülejäänud tekstis. Kokkuvõttes on mainitud tema pühakustaatus enne kui tüli Henry IIga, mis on vastuolus täisartikliga. Võimaluselt võiks kaaluda nende mõtete väljendamist samas järjekorras nagu pärast tekstis.

4. Kokkuvõttes tuleb välja teema olulisus - on ära mainitud, et tegemist on nii anglikaani kui katoliku kiriku pühakuga ning on ära mainitud tema tüli kuningas Henry II-ga, mis on tema eluloo otsustavamaid hetki. Nagu mainitud tüli Henry IIga, mis viis Becketi mõrvani ja pühakuks kkuulutamiseni on tema elu ajaloos defineerivad sündmused, isiklikult ei oska midagi "huvitavamat" kokkuvõttesse tahta.

5. Kokkuvõtte pikkus on 1 lõik. Artikli sisu pole veel nii palju edasi kirjutatud, et saaks täie veendumusega öelda, et see on piisav. Samas, üks lõik vastab etteantud reeglitele ning lugemisel ei jää tunnet, et midagi olulist on puudu.

NB! Artikli kokkuvõte on sisult hea ja vastab etteantud reeglitele. Siiski vaadake palun üle lausestus, minul võttis mitu lugemist, et aru saada 1. lause teisest poolest (1162. ...) ja kolmandast lausest.

Lingid ja kategooriad

1. Kategooriad on põhjendatud ja adekvaatsed. 2. Üldiselt viisid kõik lingid sinna, kuhu nad lubasid ja olid minu hinnangul ka asjakohased - tähtsamad paigad (Canterbury, Caen...) ja isikud (Henry II). Vigane oli Sussexi maakonna link - see juhatas alustamata artiklile, mis räägib kolmest USA maakonnast (suure tõenäosusega on teie teemas oluline siiski Sussexi maakond Inglismaal). Teiseks kokkuvõtte lõigus - alguses on Canterbury link punane ja paar lauset hiljem sinine (st järelikult on artikkel olemas). Seal võiks teha mõlemad siniseks või alles jätta üldse ainult üks aktiivse lingina. 3. Hetkel olete osad linnad/paigad teinud siselingiga aktiivseks, osad mitte. Võib-olla märkida ära kõik kohad (praegu märkimata nt Bologna ja Auxerre). Kindlasti tuleb edasises tekstikirjutuses ette hetki, kus oleks mõistlik isikuid või kohta ära märkida

KaariK

Kokkkuvõte on asjalik, hetkel võib kokkuvõttest lugeda välja vaid sama sisuga lauseid, mis tekstis juba ette tulevad. Viited on korrektsed ja töötavad.

Johannes Vahe

Kokkuvõttes on olemas nähtuse määratlus(Thomas Becket (21. detsember 1119/1120 London - 29. detsember 1170 Canterbury).Seletab piisvalt nähtuse sisu(oli Canterbury peapiiskop 1162. kuni enda mõrvani 1170. aastal. Teda austatakse kui pühakut ja märtrit ning seda nii katoliku kui ka anglikaani kirikus).Kokkuvõte vastab artikkli sisule ja võtab kokku kõik teksti kajastatu. Kokkuvõte selle teema puhul on piisavalt põhjalik, et saada kogu üldinformatsioon

Kommentaar kursuse assistendilt

Tunnustus rühmakaaslastele! Olete andnud tagasisidet põhjalikult, pöörates seejuures tähelepanu kõigile olulistele elementidele (teemapüstitus, struktuur, sisu, allikad, viitamine, lingid). Kiiduväärt, et kommentaarid ei piirdu pelkade tähelepanekutega (mis on hästi, mis vajab aga täpsustamist või muutmist), vaid lisatud on ka omapoolseid näiteid, ettepanekuid ja soovitusi. Olete tagasisidestamise eesmärgist õigesti aru saanud ja suudate õpitut edukalt rakendada.

Artikli autoritele. Artikkel võtab juba ilmet. Väga hästi! Enne jätkamist on aga otstarbekas, nagu ka rühmakaaslased asjatundlikult tähelepanu on juhtinud, seni tehtu kriitilise pilguga üle vaadata.

1. Sisu ja alapeatükid. Kas mõni alateema vajab ümber nimetamist, ümber tõstmist, mitmeks jaotamist? Kas mõnest olulisest episoodist (sh eelkirjutajate poolt korduvalt mainitud Becketi ja Henry II vahelised tüliküsimused) on veel kirjutamata? Kuigi kursusel on valmivale artiklile seatud mahuline alampiir, ei tähenda see tähemärkide kramplikku arvestust, seda enam, et artikkel valmib ühistööna. Valmiv kirjutis peab olema sisuliselt harmooniline tervik - hetkel on rõhuasetus aga liialt Becketi lapsepõlve ja isikliku elu poole kaldu.
2. Allikad, viitamine-refereerimine. Kogu artikkel põhineb jätkuvalt vaid ühel sekundaarkirjandusallikal; viitamine on sporaadiline. Kindlasti tuleb kriitilise pilguga (viited ja refereeringud) üle vaadata nii praegune tekst kui juurde otsida täiendavat asjakohast lisakirjandust. Soovitan veelkord heita ka pilk teise ja kolmanda õppetüki materjalidele. Allikate abil kirjutamiseks ja allikaviidete korrektseks vormistamiseks leiate osutatud õppetükkidest mitmeid häid näpunäiteid.
3. Kokkuvõte, lingid ja kategooriad. Kokkuvõte ja artikli tekst ei ole omavahel kooskõlas. Vt kindlasti ka Katariina Sofia viimast kommentaari.
4. Sõnastus ja õigekiri. Senistes kirjutamise etappides oleme keskendunud sisu loomisele ning teadlikult hoidunud grammatikavigade parandamisest või lauseehituse korrigeerimisest. Tsiteerides, refereerides, tõlkides on korrektne õigekiri aga väga oluline. Kas võõrkeelset teksti refereerides sai autori väide ka eesti keeles sisu moonutamata edasi antud? Kas refeering on korrektne ja viide õigesti vormistatud? Selleks, et teksti toimetamise etapis ei kuluks tarbetult palju aega allikate (ja tõlgete) üle kontrollimisele, soovitan korrektsele refereerimisele ja tsiteerimisele pöörata kindlasti tähelepanu juba praegu.

Inspireerivaid avastusi allikatest ja innukat kirjutamist! Lisaküsimuste ja murede korral küsige kindlasti õigeaegselt nõu.

K.K. Kk1058 (arutelu)

Grete Põlluste -> toimetan Kaarel Viljaste artiklit

Kuna te ise tunnete teemat kõvasti paremini kui mina, siis ei hakka artikli kallale oma näppe ajama ning lisan siia soovituslikud parandused:

1) Võimalik, et te pole veel punktuaalselt õigekirjale keskendunud, kuid igaks juhuks toon välja: "Peapiiskopina oli ta vaenujalal Inglismaa kuninga Henry II, mille põhjustasid tülid katoliku kiriku õiguste ja privileegide üle Inglismaal." - Peapiiskopina oli ta vaenujalal Inglismaa kuninga Henry II-ga*, mille põhjustasid tülid katoliku kiriku õiguste ja privileegide üle Inglismaal.

2) Lauseehituse parandus: "Thomas Becket sündis 21. detsembril 1119 või 1120 (erinevate allikate kohaselt) Cheapside’is Londonis." Arvan, et kergem oleks lugeda, kui vormistaksite lause sedasi: Thomas Becket sündis erinevate allikate kohaselt 21. detsembril 1119./1120. aastal Cheapside'is Londonis.

3) "Becket jättis endast elumehe mulje." - huvitav lause, tõlgendusviise leidub kõnekeelse väljendi tõttu mitmeid. Äkki saaks selle kuidagi konkreetsemalt sõnastada või terve lõigu sõnastust rohkem siduda, et väljenduks esimese lause sisu sujuvamalt? Lisaks kerkib lõigus esile vastuolu: "Inimesena oli Becket üpris vastuoluline. Ühelt poolt küll alati pühendunud ning talle osaks saanud rolle enesekindluse ja uhkusega täitev, teiselt poolt tihti ülemeelik ning oma käitumises ja riietumises edev. Oma sõpradega lollitas ta sageli." ning sellele vastandub minu arust järgnev repliik: "Samas ei mainita kordagi, et Becket oli soe või eriliselt sõbralik. Pigem kirjeldatakse teda kui lõbu ja laiskust põlgavat inimest, kes taktitundeliselt kannatas neid, kes tema ümber selliseid omadusi välja näitasid." Mulle tundub, et esimestes jutumärkides olev kirjeldus tekitab küll mulje, et Becket oli elurõõmus ja lõbujanuline inimene. Võib-olla tõlkes midagi muutunud? Endalgi artiklit kirjutades nii juhtunud... Kui kirjeldused temast pärinevad erinevatest perioodidest (kantsleriamet versus peapiiskopiamet), siis võiks need ära märkida, et segadust ei tekiks.

4) Mulle väga meeldib kokkuvõtlik käsitlus Henry II ja Becketi suhetest ning nendevahelise konflikti olemusest. Huvitav artikkel tuli, aga kirjavigu palju - usun, et te pole komade ja muu taoliseni lihtsalt selleni veel jõudnud. Jõudu toimetamisel.