Kasutaja arutelu:Jbokajeva/Embrüo
Tänan Sind artikli õigeaegse esitamise eest. Tähemärkide maht on piisav ning keeleliselt pole see kõige hullem. Mainisin ära suuremad vead seal, kus nägin. Suurem probleem on ehk struktuuriga. Teema peamised valdkonnad on ehk küll kaetud, aga segadusse ajab nende järjestus. Miks on rasedus inimese peatükist eraldi? Kas see on siis loomadel või ainult inimestel? Embrüo artiklist ei ootaks üldse sellist inimesekesksust. Samuti jääb segaseks kuidas moodustavad terviku (inimese teema all) areng läbi aja -> kaksikud -> tehnoloogia -> ja diagnostika -> ja uuringud -> elujõulisus. Proovi organiseerida terve artikkel nii, et lugeja saab kohe aru, mis teda ootab. Selleks tasub ka esimest lõiku sellele vastavalt kohendada. Loe üle ja mõtle. Jään ootama tulemusi!
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Esimeses lõigus on terminid väga hästi ’ehk’-iga eraldatud. Teeb jutu selgeks!
Kaheksa nädalat pärast viljastumist nimetatakse inimese embrüo feetuseks.
V2 põhimõte. Eesti keeles on peaaegu alati verb lause teine liige. Siin „8 nädalat pärast viljastumist“ on esimene liige.
Suguliselt paljunevates organismides on spermi ja munaraku ühinemise tulemuseks diploidne rakk
Jälle, V2.
Sügoot sisaldab poole DNA-st igalt vanemalt. – Sügoot saab kummaltki vanemalt pool oma DNA-st.
Taimedes, loomades ja mõnedes protistides hakkab sügoot jagunema mitootiliselt, mille tulemusena tekib hulkrakne organism. – V2
Tekib küsimus, mis juhtub siis kui ta ei hakka mitootiliselt jagunema.
Juhtlõik peaks andma hea tasakaalustatud ülevaate valdkonnast. St võiks kirjutada lause või pool lauset ka inimesest. Vabalt võib lisada veel mõned laused.
arenguks vajaminevat informatsiooni
3.–4.
4.–5.
4-5. päevaks lõigustumise tulemusena moodustub välimine – V2. Püüa läbivalt jälgida, ma rohkem ei ütle. Siin: aeg = 1. element; põhjus = 2. element; verb asub 3. positsioonil.
Välimisest rakukogumikust arenevad kaitsvad membraanid.
Sellel – Sel
Kasutus kunstliku viljastamise tehnoloogias ja diagnoos – ma ei saa aru, miks need koos on.
Embrüoid on kasutatud
Inimese embrüoid uuritakse, et leida kasutus haiguste ravimisel. Praegu on uuritud embrüote kasutamine tüvirakkude uuringutes ja kloonimises. Arutatud on selliste uuringute moraali üle, kuna nendes tihti kasutatakse embrüoid.
selle lõigu tähendus on sisuliselt segane.
„kasutus haiguste ravimisel“ – pole päris õige.
Inimembrüode uuringutest loodetakse leida abi haiguste ravimisel.
Peamiselt on uurimistööga tegeletud tüvirakkude uuringutes ja kloonimise juures.
Embrüote uurimine on paljudele eetiliselt vastuoluline teema.
Juba enne esimese nädala möödumist pärast viljastumist hakkab
Juba enne esimese viljastumisjärgse nädala möödumist hakkab
elu nädalat – elunädalat
Raseduse katkemine
rasedustest – juhtudest
ära tuntavaid – äratuntavaid
Esimesel allikal võiks autori ja ilmumiskoha ka välja tuua. URL võib muutuda ja siis ei leia allikat keegi enam üles.
Edu parandamisel! Eelkõige ootan tulemusi struktuuri korrastamisel. Antud juhul on see veidi kaootiline ja materjalist tulenev. Inimesekesksust (kui see valida) tuleb struktuuris ka edasi anda nii, et sisu osutub juba sisukorra vaatamisel täiesti arusaadavaks. Artikli eesmärk on, et tavalugeja leiaks sealt võimalikult kiiresti informatsiooni üles.
Anna teada, kui valmis saad! Vaatan siis uuesti üle.
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 21:40 (EEST)
Tere!
Aitäh Teie nõuannete eest. Püüdsin struktuuri korrastada nii, et see oleks loogilisem. Täiendasin esimese lõigu ja parandasin teksti ning loodan, et ei jätnud midagi vahele.