Kasutaja arutelu:Hkaju/Proteiinkinaas

Viimase kommentaari postitas Algvere 11 aasta eest.

Tere! Aitäh artikli eest!

Artikli pikkus: pea-aegu 7400 tähemärki tekstidokumendis.


Mõned tähelepanekud ja soovitused pärast esimest lugemist:

  • fosforüleerimisega --> ehk ? link
  • aspartaat --> mis see on? (link, isegi kui punane)
  • aktiivse konformatsiooni --> ehk ?
  • Kaks põhilist faktorit --> Kaks põhilist tegurit / mõjurit nt
  • retseptore -->
  • ligandid --> ? link
  • reagendid --> ? link
  • MAP kinaaside --> MAP-kinaaside
  • STAT valgud --> STAT-valgud
  • eukarüootides --> link
  • Inhibiitorid --> takistajad vms
  • võivad tihti põhjustada haiguseid --> haigusi
  • väga selektiivsed --> väga valivad


Väga erialaspetsiifiline tekst, huvitav ja hea. Aga veidi rohkem võiks mõelda omakeelseile vasteile ning natuke rohkem segitusi jagada. Muidu hästi!

algvere (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 14:02 (EEST)Vasta


Tänan tagasiside eest!

  • fosforüleerimisele linkisin esimeses lõigus. Mulle on kuskilt meelde jäänud, et Vikipeedias lingitakse ainult mõiste esmakordne esinemine tekstis, kuid ma ei leidnud selle kohta ametlikke juhtnööre. Kas ma peaksin kuskile veel siselinke lisama?
  • aspartaadile link lisatud
  • link lisatud
  • parandatud
  • Ma ei ole kindel, mida ma retseptoritega tegema peaksin. Igaks juhuks lisasin lingi.
  • link lisatud
  • link lisatud
  • parandatud
  • parandatud
  • link lisatud
  • inhibiitor on levinud keemiaalane termin, mille ümbernimetamine tekitaks rohkem segadust kui kasu. Lisasin vastava siselingi.
  • muudetud, kuid ÕSi kohaselt on mõlemad vormid lubatud
  • sama lugu, mis inhibiitori puhul

Hkaju (arutelu) 26. oktoober 2012, kell 23:20 (EEST)Vasta


Tere taas!

Ainuke asi on nüüd see, et tekst on mõned saja tähemärgid lühem kui kohustuslik, so 8000 tm. Kas annaks veel midagi juurde kirjutada? Teema on keerukas ja spetsiifiline, seda on ilmselt raske laiendada, aga küsin siiski.

Veel: Kaltsiumi/kalmoduliini poolt reguleeritud proteiinkinaas II pilt võiks suurem olla?


algvere (arutelu) 30. oktoober 2012, kell 16:38 (EET)Vasta


Tegin pildi suuremaks. Üritan otsida veel asjakohast infot või olemasolevat pisut täiendada. Kas oleks muidu väga halb, kui artikkel pisut lühemaks jääks?

Hkaju (arutelu) 31. oktoober 2012, kell 00:27 (EET)Vasta


Tere jälle!

Annan artikli pikkuse asjus varsti teada, pean kolleegidega nõu.

Praegu veel üks märkamine: alapeatükis "Proteiinkinaaside rühmad" võiksid kriipsud olla mõttekriipsud, mida saab erimärkide alt, esimene pakutuist;

  • ehk siis: AGC-kinaasid – nende hulgas PKA, PKC, PKG

jt samamoodi

Aitäh!


algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 23:44 (EET)Vasta


Lisasin mõttekriipsud ja täiendasin artiklit. Pikkus peaks nüüd olema üle 8000 tähemärgi.

Hkaju (arutelu) 5. november 2012, kell 16:51 (EET)Vasta


Tere veelkord!

Üks mõttekriips veel, regulatsiooni peatükis, sulgudes: Kinaase saab aktiveerida või deaktiveerida näiteks fosforüleerimisega (vahel isegi kinaasi enda poolt - cis-fosforüleerimine/autofosforüleerimine[4])

Rohkem mulle midagi silma ei jäänud, pärast seda kriipsu loeks töö arvestatuks.


algvere (arutelu) 16. november 2012, kell 09:32 (EET)Vasta


Korras! Kas ma peaksin artikli nüüd kuskile ümber tõstma?

Hkaju (arutelu) 17. november 2012, kell 15:23 (EET)Vasta


Tere!

Jah, minu meelest võiksite nüüd oma teksti artikliks teha.


Head!


algvere (arutelu) 17. november 2012, kell 23:05 (EET)Vasta

Naase kasutaja "Hkaju/Proteiinkinaas" leheküljele.