Kasutaja arutelu:Gvalgenberg/elektropihustusionisatsioon
Hea, et on väga teaduslikult keerulist teemat ära proovitud seletada lihtsalt. See just sobib entsüklopeediasse.
Massispektromeetria, kromatograafiline, analüütiline keemia, kuloniline plahvatus, solvend, emitterid, kapillaar - selliseid keerulisi termineid võiks artiklilingiga varustada.
Ajalugu võiks enne tehnilisemat juttu olla, sest nii on tavaks kujunenud.
Solvendi peatüki all on üks lauseke, kas selle saaks paigutada "Ioonimehanismi" peatüki sisse nii, et ei peaks alapeatükki tegema?
"Ehituse" peatüki võiks sõnastada ümber, nt "Elektropihustite ehitus", ja selle alla sobiks alapeatükiks "Variandid". Aga "Variandid" peatüki võiks ümbersõnastada pisut täpsemaks, nt "Elektropihustite variante".
Peatüki "Rakendused" võiks ümber sõnastada näiteks nii: "Elektropihustusionisatsiooni kasutusvaldkonnad".
Sulud peavad alati ülejäänud tekstist eraldatud olema ja sulgude sees ei tohi sulu alguse järel ega enne sulu lõppu olla tühikut, nt "Külmpihustusionisatsioon inglise keeles cold - spray ionization - CSI) on ..."
Mõnes kohas ei ole viidet, nt 1. peatüki 3. lõik.
Vahva on näha, et kirjanduses on viited täpselt ja on kasutatud ka kirjalikke allikaid.
--ElvaOlle (arutelu) 8. oktoober 2014, kell 21:28 (EEST)
Lisaksin veel juurde, et:
- 1., 7. ja 11. viide on väheinformatiivne;
- ingliskeelsete mõistete osa tuleks vähendada (nagu eelnevalt mainiti, siis meil on paljude teemade kohta artiklid olemas – milleks siin veel mõisteid nii pikalt täpsustada, kui saab vastavast artiklist lisa lugeda);
- mõtte- ja sidekriipsu kasutusega on probleeme (vaata lisa nt siit).
Ivo (arutelu) 9. oktoober 2014, kell 13:29 (EEST)
Gvalgenberg (arutelu) 14. oktoober 2014, kell 14:27 (EEST)
Tegin muudatused.
Õigekeel muuda
Väga hea, et olete asja palju lihtsamaks teinud. Nüüd saab ka tavaline entsüklopeedialugeja kergemini aru. Sõnastus ja õigekeel on väga hea.
'pehmeks ionisatsiooniks’ - pole vaja ülejäänud tekstist mingil viisil eristada, võtke ülakomad ära.
näiteks: kvadrupool, ioonlõks, orbitrap, FTICR - "näiteks" ette pole koolonit vaja.
elektropihustusmassispektromeetriaks peaks olema üks sõna, aga kui see läheb liiga pikaks, võib esimese osa omastavasse ka panna: elektropihustuse massispektromeetriaks.
Chemical Heritage Foundation nimelises muuseumis - tsitaatsõnad käivad küll kaldkirja, aga mitte võõrnimed. Võõrnimesid tuleb käänata: Chemical Heritage Foundationi nimelises muuseumis.
1882. aastal hindas Lord Rayleigh teoreetiliselt suurima koguse, palju vedelikutilk suudab kanda laenguid enne, kui tilk läheb katki väiksemateks laenguga osakesteks. See on tuntud Rayleigh limiidina - sõnastage nt nii: 1882. aastal arvutas Lord Rayleigh välja, kui palju suudab teoreetiliselt üks vedelikutlik kanda laenguid enne, kui tilk laguneb väiksemateks laenguga osakesteks. See limiit kannab ka Rayleigh' nime.
MALDI’i arenduse eest massispektromeetrias - suurtähtlühenditele ei ole vaja käändelõppu lisada nimetava ja omastava käände puhul. Lisaks sellele, käänatakse suurtähtlühendeid kas sidekriipsuga või lihtsalt käändelõppu lühendi järele liites, nt MALDis / MALD-is.
Vastavalt metallkapillaarile rakendatud elektrivälja suunale, koonduvad kapillaari otsas - siin pole koma vaja. Kui tegemist on valt-lõpuliste sõnadega (nt vastavalt), siis tavaliselt ei panda koma.
Elektropihustusionisatsiooni korral eristatakse kahte režiimi: positiivne, kus positiivsed ioonid kogunevad vedeliku pinnal ning negatiivsed ioonid on tõmmatud vedeliku sisse, ja negatiivse korral vastupidi - sõnastage ümber, nt nii: Elektropihustusionisatsiooni korral eristatakse kahte režiimi: positiivset, kus positiivsed ioonid kogunevad vedeliku pinnale ning kus negatiivsed ioonid on tõmmatud vedeliku sisse; ja negatiivset, milles toimub vastupidine protsess.
Ioonid, mida võib massispektromeetrias näha, võivad olla kvaasimolekulaarioonid - koma oli puudu, üldisik võiks olla kolmanda singularina või impersonaalina väljendatud.
Sel juhul on neutraalse molekuli mass on ühe võrra väiksem või suurem - võiks juurde kirjutada ka, millest väiksem või suurem.
Suurte molekulide korral võib esineda mitu laetud olekut.[2]. - üks üleliigne punkt.
Elektropihustusionisatsiooni rakenduse ulatus on väga laialdane - lihtsamalt saab ju ka: Elektropihustusionisatsiooni saab kasutada paljudeks otstarbeteks.
e. narkootilised ained - sõna "ehk" lühendamiseks pole punkti vaja.
Siin on ühendverb oma põhisõnast väga kaugel, võiks ümbersõnastada selliseks: Tänu elektropihustusionisatsioonile on võimalik proovi tuvastavaid meetodeid ühendada massispektromeetriaga. Elektropihustusionisatsiooniga on ühendatud näiteks vedelikkromatograafia, kapillaarelektroforeesi, kapillaarse elektrokromatograafia, superkriitilise vedelikkromatograafia, geelkromatograafia jt.
Kui „tõeline elektropihustus“ toimub ainult madalate vedelike voolukiiruste korral - parem oleks: Kui tavaline elektropihustus toimub ainult...
Tänapäevane ESI allikas suudab töötada eluendi voolukiirusega kuni 1–2 ml/min, isegi kui optimaalne väärtus on 0,2–0,3 ml/min - koma oli puudu.
Madalatel voolukiirustel töötavad elektropihustid tootsid palju väiksemaid esialgseid piisku, mis tagasid ionisatsiooni tõhususe täiustamise - parem oleks: Madalatel voolukiirustel töötavatel elektropihustitel olid esialgsed piisad palju väiksemad ning see tõi kaasa vajaduse täiustada ionisatsiooni tõhusust.
et märkimisväärse tundlikkuse kasvu võib saavutada madalamate voolukiiruste (kuni 200 nl/min) kasutamisega - parem: madalamate voolukiiruste (kuni 200 nl/min) juures võib saavutada märkimisväärse tundlikkuse kasvu.
tugeva elektrivälja toimel, moodustades seejärel külma aerosooli - siin pole koma vaja.