Kasutaja arutelu:Elibek/vedelikkromatograafia-massispektromeetria

Viimase kommentaari postitas Taivo 10 aasta eest.

Lugesin artikli läbi. See on suhteliselt õigekeelne ja vastab pikkuselt nõutule.

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Sinul on kõigest üksikud terminid lingitud. Ära lingi [[gaasikromatograafia|gaasikromatograafiast]], vaid [[gaasikromatograafia]]st. Tekst muutub sedasi pisut lühemaks ja redigeerimisvaates paremini loetavaks. Näiteks sissejuhatuses on puudu lingid analüütilisele keemiale, meetodile, ainele, massile ja laengule.

Pealkirja ingliskeelset tõlget ära anna. Ingliskeelse tõlke jaoks on kõrval keelelingid ja pealegi on see tõlge elementaarne.

Ära lühenda pealkirja LC/MS-iks. Eestikeelsetele terminitele peavad olema eestikeelsed lühendid. VKMS oleks loomulik lühend, kuigi võid mõnda muudki kasutada. Kui eestikeelne lühend pole üldiselt kasutusel, siis lisa artikli esimesse lausesse (edaspidi VKMS). Kaldkriipsul ei näe ma mõtet. Sama käib vedelikkromatograafia kohta, mida ei tohi lühendada LC-ks.

Defineerid hulga lühendeid, mida ei kasuta (ToF, IT, FT-ICR, PDA, võib-olla veel midagi). Kui ei kasuta, siis pole vaja ka defineerida, võta maha.

Sõnal "vacuum" on inglise keeles kaks tähendust. Lisaks vaakumile tähendab see lihtsalt hõrendust. Ma arvan, et massianalüsaator ei pea asuma täielikus vaakumis, vaid hõrendusest piisab.

Pealkirjad peavad olema ühes stiilis. Kui ülejäänud pealkirjadeks on nimisõnafraasid, siis ühe pealkirja nimeks ei tohi olla küsilause. Ühe pealkirja lõpus on liigne punkt.

  • Mis on termolabiilne molekul? Laguneb kuumas või?
  • Mida tähendab madal avastuspiir?
  • Kas piik on mingi graafikule tekkiv kohalik maksimum? Mis on piikide puhtus?
  • liidestamiseseks -> liidestamiseks, ionisatsioon -> ionisatsiooni. Mis on mehaaniliselt neutraalne molekul? enamus -> enamik, hetkel -> tänapäeval
  • Väljendit "viiakse läbi" kasutatakse siis, kui mingi objekt mingist avast läbi viiakse. Muidu tuleb asendada kas sõnaga "korraldatakse" või "toimub" või kuidagi nii.
  • Lause, mis algab "Põhiliselt kasutatakse", ei ole grammatiliselt korrektne.
  • on võimalik -> saab, on sobilik -> sobib, pole sobivad -> ei sobi
  • Ükski meetod ei ole ideaalne. Kui pole muid puudusi, siis nullist erinev hind ja nullist erinev ajakulu ometi. Võib kirjutada, et sobib väga (eriti) hästi, kõige paremini või kuidagi nii.
  • Sõna "kvantifitseerimine" lõpetab lause ja sellele peab järgnema punkt.
  • Miks-peatüki teise lõigu avalause pole korrektne: see jätab mulje, justkui oleks MS üks detektoritest, samas kui MS on meetod ja mitte detektor. Detektor on materiaalne objekt, meetod on mittemateriaalne.
  • limiteeritud -> piiratud, sõna "spetsiifiline" saab sageli asendada sõnaga "iseloomulik". Mis on fotofioodrivi?
  • Algava sulu järele ei kirjutata tühikut.
  • Ajaloo peatükk algab nummerdatud loendiga. Ei ole ilmne, miks loendielemendid on nummerdatud just sellises järjekorras. Seda tuleks põhjendada, aga kui see nummerdus on meelevaldne, siis tuleb see asendada nummerdamata, tärnistatud loendiga. Loendi punktis number 2 on kaks õigekirjaviga.

Pean selle teksti edaspidi veel korra läbi vaatama, näiteks ajalugu ma praegu ei vaadanud. Aga suuri sisulisi probleeme selle artikliga ei ole. Taivo 15. oktoober 2013, kell 20:15 (EEST)Vasta


  • Ma käskisin viidata selle, et vedelikkromatograafia-massispektromeetria kohta kasutatakse eestikeelses kirjanduses lühendit LC/MS. Seda viidet pole endistviisi, lisa see.
  • Ühe pealkirja lõpus on endiselt liigne punkt.
  • Koma ees ei käi tühikut.
  • tekkiad -> tekkivad
  • Endiselt on selgitamata, mis on mehaaniliselt neutraalne molekul. Sellest, mis on elektrostaatiliselt neutraalne molekul, ma saan veel aru.
  • Peatükis "Massianalüsaator" on vaja vaakumi juurde kirjutada, et hõrendus 10 astmel -7, ainult ma ei mäleta, mis ühikut.
  • Selle peatüki kolmas lause on arusaamatu. Kas siin on loetletud massianalüsaatorite tüübid? Sel juhul peaks see lause olema umbes selline: "Kasutatakse kvadrupool-, lennuaja-, ioonlõks- ning Fourier' teisendusega ioontsüklotronresonantsmassianalüsaatoreid." (Küll tuli pikk sõna!)
  • on võimalik -> saab
  • Peatüki "Rakendused" kolmas lause jätab mulje, et farmaatsia on kõigest LC/MS rakendus. Siin tuleb öelda: "LC/MS sobib paljudeks rakendusteks, mida kasutatakse alates ..."
  • Neljandas lauses asendaksin detekteerima -> avastama (või tuvastama).
  • Tundlikkus ja spetsiifilisus on suured ja väikesed, mitte kõrged ja madalad. Molekulmass on samuti suur, mitte kõrge. (Gaasides kipuvad suure massiga molekulid just madalamal paiknema, mitte kõrgemal!)
  • Sõna "kõikjal" ees käib mõttekriips –, mitte sidekriips -.
  • "abil on" vahel käib koma
  • "Klassispetsiifiline" ja "koostisosaspetsiifiline" kirjutatakse kokku.
  • "nagu näiteks MS" eraldatakse komadega.
  • Sõna "läbiviimist" saab siin ära jätta.
  • "nii nagu" vahel käib koma.
  • Lõppeva sulu järel enne punkti ei käi tühik.
  • kromatograafiline kolonni -> kromatograafiline kolonn
  • Kas mobiilse faasi asemel käib liikuv faas?
  • Aastaarvud tuleb samuti esimesel kasutamisel linkida. Kümnendid lingitakse [[1970. aastad|1970-ndatel]]. Arvuvahemikud kirjutatakse mõttekriipsuga – (Alt+0150), mitte sidekriipsuga -.
  • Ma ei tunne seda teemat piisavalt, et öelda, kas "tuub" on õige sõna. Igaks juhuks mainin, et ingliskeelset "tube" ei tohi üldjuhul eesti keelde tuubiks tõlkida.
  • Koroonalahenduselektrood on üks sõna.
  • kaubandulsik -> kaubanduslik
  • Horning käändub ülakomata.

Vigu oli palju, aga nüüd said nad üles loetud. Ma kardan, et siia jäi veel midagi sisse. Tahaks järgmise nädala alguses veel üle lugeda. Taivo 23. oktoober 2013, kell 22:15 (EEST)Vasta


Tänan, et tõid vead esile! Parandasin need ära ja loodan, et rohkem vigu ei esine.

  • Massianalüsaatori vaakumi juures ma ei hakka rõhku sulgudes ära märkima, kuna see ei ole range suurus - erinevatel instrumentidel võib see erinev olla. Hetkel ei ole ka mul kirjandust, kust neid väärtusi üle vaadata ja millele viidata. Lisaks tavalugejale see teadmine midagi erilist juurde ei annaks.
  • Lauses, mille kohta küsisite, et mis on mehaniliselt neutraalne molekul, olin üritanud anda mõista, et eraldamine elektrostaatilistest molekulidest toimub mehaaniliselt ja elektrostaatiliselt. Üritasin ka seda lauset arusaadavamaks muuta.
  • Mobiilse faasi kohta võib öelda ka liikuv faas, kuid ma olen tähendanud, et kromatograafias kasutatakse siiski pigem terminit mobiilne faas - seetõttu jätaksin ikkagi nii, nagu praegu on.

Elmo--Elibek (arutelu) 24. oktoober 2013, kell 17:10 (EEST)Vasta


Lugesin teksti kolmandat korda läbi ja see on endisest hulga arusaadavam.

LC/MS on sul justkui viidatud, aga mis allikas see sihuke on? Ilmumata allikad läheksid originaaluurimuseks, aga originaaluurimus ei ole vikipeedias lubatud. Kui see on võrgus olemas, anna link. Kui see pole ilmunud mingis teadusajakirjas ega võrgus, siis see ei tule hästi arvesse. (Tegelikult iga võrgus ilmunud allikas ka ei kõlba, aga kui see on kellegi doktoritöö, siis piisab, kui see üldse võrgus on.)

Veel väiksemaid märkusi:

  • meetod ainete eraldamiseks -> ainete eraldamise meetod
  • Peatükis "Massispektromeeter" on punane link "ioonallikad". Ära seda tee, lingi ainsuse vormile või jäta üldse linkimata.
  • "seejärel toimub" kirjutatakse lahku.
  • LC/MS-ga -> LC/MS-iga, allpool on veel LC/MS-le -> LC/MS-ile
  • erinevad looduslikud ühendid -> looduslikud ühendid
  • Link "element" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda.
  • Sõna "puhul" kasutatakse pidulikul puhul, nii et asenda Klassispetsiifiliste detektorite (näiteks UV-detektori) puhul -> Klassispetsiifiliste detektoritega (näiteks UV-detektoriga).
  • Aastaid ei lingita [[1972. aasta]]l, vaid [[1972]]. aastal. See viga on mitmel pool.
  • Teadlastele püüa leida eesnimed ja linkida, aga kui eesnimesid ei leia, jäägu siis nii.
  • tavapäerasesse -> tavapärasesse
  • Arvuvahemik (3–5 minutit) kirjutatakse mitte sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga – (Alt+0150).

Ma rohkem ei hakka seda artiklit läbi lugema. Paranda see ära, mida näitasin. LC/MS-ile tuleb leida mingi normaalne allikas teadusajakirjast või ülikooli õppematerjalide hulgast, parem oleks, kui see oleks võrgus. Kui sellist ei saa, siis seda lühendit järelikult eesti keeles ei kasutata ja tuleb asendada eestikeelse lühendiga.

Seejärel on artikkel piisavalt valmis ja selle tohib avaldada, saates selle artiklite nimeruumi. Taivo 31. oktoober 2013, kell 21:05 (EET)Vasta

Naase kasutaja "Elibek/vedelikkromatograafia-massispektromeetria" leheküljele.