Kasutaja arutelu:Eimre/Termoemissioon

See lehekülg sisaldab en.wikipedia artikli „Thermionic emission“ tõlget. (568627031 et seq.)

Aitäh huvitava ja õigeaegselt esitatud artikli eest! Artikli struktuur oli loogiline, artikli osad ilusti olemas ja tekst hõlpsasti jälgitav. Tore, et olid lisanud tekstile ka illustreerivat pildimaterjali. Mõned kommentaarid ja küsimused siiski (püüa küsimustele vastata teksti sees ja jälgi, et parandad ära kõik korduvad vead).

Termoemissioon on soojuse poolt tekitatud laengukandjate voog laetud keha pinnalt või üle potentsiaalibarjääri. Väldi "poolt"-konstruktsioone. Piisab ka, et "Termoemissioon on soojuse tekitatud…"
siis järele jäänud laeng neutraliseeritakse patarei poolt varustatud laenguga Sisuliselt sama "poolt"-jutt, mis eelmises kommentaaris. Sõnasta natuke ümber. Vaata selle pilguga üle ka terve ülejäänud tekst.
Ära esita artikli tekstis paksus kirjas midagi muud peale märksõna või sellega samaväärsete terminite. Vt ka https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid#M.C3.A4.C3.A4ratlus
Võiksid lisada lingid märksõnadele "karbiid" ja "boriid", ehkki neid artikleid veel kirjutatud ei ole.
1000 K Võiksid siin esmakordsel mainimisel kasutada mõõtühiku nimetust (kelvin) ning lisada sellele ka lingi. Edaspidi võid rahuga lihtsalt mõõtühiku sümbolit kasutada.
See protsess on väga tähtis paljude elektrooniliste seadmete töös ja seda kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (nt termoelektronmuundi) või jahutamiseks. Lihtsalt asjatundmatusest tekkiv küsimus: kas "muundi" on terminina kasutusel? Kas see on sama, mis "muundur"? Samuti tekkis küsimus lause lõpu kohta (elektrienergia tootmiseks või jahutamiseks): elektrienergia jahutamiseks?
Laengu voo magnituud kasvab muljetavaldavalt temperatuuri tõstmisega. Kas magnituud ei ole mitte maavärina võimsuse ühik? Äkki sobiks sinna mõni üldkeele sõna (suurus, võimsus vms)?
Seda nähtust täheldas esimesena 1873ndal aastal Frederick Guthrie Suurbritannias Kuna alustad uut peatükki, võiksid sõna "seda" asemel kirjutada uuesti "termoemissiooni" või siis seletada pikemalt, nt "nähtust, kus…, täheldas esimesena". Lausest võib jääda ka mulje, nagu oleks nähtus ise esimest korda avaldunud nimelt Suurbritannias. Äkki oleks parem "Suurbritannia teadlane/füüsik Frederick Guthrie".
Töötades laetud objektidega, Guthrie leidis, et punaseks kuumutatud positiivselt laetud rauast kera kaotas oma laengu (seda kuidagi õhku maha laadides). "Töötades laetud objektidega, avastas Guthrie, et"
Ta leidis samuti "Ta pani ka tähele"
Teised varased panustajad Kõlab naljakalt, sõnasta kuidagi teisiti, nt "Nähtusega tegelesid 19. sajandi lõpus ka mitmed teised teadlased, näiteks…".
Kas Eugen Goldstein on tõesti veel elus?
ja Julius Elster ja Hans Friedrich Geitel Kui nad töötasid koos, paarina, siis asenda esimene "ja" näiteks sidesõnaga "ning" ja võta selle eest koma ära.
1880ndal aastal 13. veebruaril taasavastas Thomas Edison selle nähtuse, kui ta üritas leida lampide hõõgniitide katkiminemise ja ebaühtlase tumenemise põhjust oma hõõglampides. Parem oleks, kui sa ei jätaks seda "oma hõõglampides" sinna lause lõppu, vaid kirjutaksid selle kuskile lause sisse ("üritas leida oma hõõglampide hõõgniitide…").
Igas tahkes metallis on üks või kaks elektroni iga aatomi kohta, mis võivad vabalt liikuda aatomilt aatomile. "Igas tahkes metallis on iga aatomi kohta üks või kaks elektroni, mis võivad liikuda vabalt aatomilt aatomile."
Seda nimetatakse mõnikord kollektiivselt "elektronide mereks". Mida nimetatakse? Elektrone või liikumist? Ja mida tähendab siin sõna "kollektiivselt"? Kas mingi hulk inimesi koos nimetab seda nii? Sõnasta pisut selgemalt.
Nende kiirused ei ole homogeenselt, vaid järgivad statistilist jaotust ning aeg-ajalt on mõnel elektronil piisavalt kiirust, et lahkuda metallist nii, et teda ei tõmmata tagasi. "homogeensed"? Paneksin siin ka sõna "ning" ette koma. "teda" –> "seda", ära personifitseeri elutuid objekte.
enamike metallide –> enamiku metallide
1901ndal aastal avaldas Richardson oma eksperimentide tulemused: kuumutatud juhtme termoemissioonvool sõltus eksponentsiaalselt juhtme temperatuurist sarnaselt Arrheniuse võrrandile. Hiljem pakkus ta välja, et emissiooni seadusel peaks olema järgmine matemaatiline kuju Kuidas sa seda aastaarvu loeksid? 1. – esimene: esimese: esimesel. Siin võiks aastaarvu järel kasutada lihtsalt punkti. Lihtsalt Richardsoni asemel kirjuta esmamainimisel välja nii tema ees- kui ka perekonnanimi. Kuna peatüki pealkiri on "Richardsoni seadus", võiks tema nime tõsta ka fookusesse ehk sõnastada lause ümber nt nii: "1901. aastal avaldas oma eksperimentide tulemused inglise füüsik Owen Willans Richardson, kes avastas, et kuumutatud juhtme…"; sarnaselt milleGA, selle osa võiks panna ka kuskile ettepoole nt sulgudesse.
Hiljem pakkus ta välja, et emissiooni seadusel peaks olema järgmine matemaatiline kuju Kirjutaksin "emissiooniseadusel" kokku (nagu kiirgusseadus, inertsiseadus). Samuti lisa lause lõppu koolon.
mida me järgmisena seletame Väldi "meie"-vorme (samamoodi ka ülejäänud tekstis).
Perioodil 1911 kuni 1930, kui hakati elektronide käitumisest metallis paremini aru saama, pakuti mitmeid erinevaid teoreetilisi avaldisi (mis toetusid erinevatele füüsikalistele oletustele) AG jaoks Richardsoni, Saul Dushmani, Ralph H. Fowleri, Arnold Sommerfeldi ja Lothar Wolfgang Nordheimi poolt. "Perioodil 1911 kuni 1930, kui elektronide käitumisest metallis hakati paremini aru saama, pakkusid (muuhulgas?) Richardson, Saul Dushman, Ralph H. Fowler, Arnold Sommerfeld ja Lothar Wolfgang Nordheim Ag jaoks mitmeid erinevaid teoreetilisi avaldisi, mis toetusid erinevatele füüsikalistele oletustele." Lause jääb ikka pisut pikk ja lohisev. Äkki oleks võimalik teha kaheks eraldi lauseks?
Üle 60 aasta hiljem pole ikka veel konsensust teoreetikute vahel Võid siia julgelt juba "üle 80 aasta" kirjutada. Tekib ka õigustatud küsimus, et kui vanu allikaid on mõtet sellistes artiklites kasutada ja kas siis tõesti siiamaani pole mingit üldaktsepteeritavat seisukohta tekkinud. Võiksid sõnu ka natuke ümber tõsta, nt "Üle X aasta hiljem pole teoreetikute vahel ikka veel konsensust selles, milline peaks.."
nõusolek Kelle nõusolek? Kas mõtled üksmeelt?
0.5 suurusjärgus 0,5. Mis see tähendab? Mis on ühikud? Terve see valemitega lause on üldiselt ka väga pikk. Selle saaks kindlasti teha kas või kaheks eraldi lauseks.
Umbes aastani 1930 oli arusaam, et elektronide laineomaduste tõttu mingi proportsioon … väljaminevatest elektronidest peegelduvad, kui nad jõuavad emitteri pinnale, seega emissiooni voolutihedus väheneb ja λR saaks väärtuseks … "mingi hulk väljaminevaid elektrone peegeldub, kui need…" Tee kaks lauset. Teine võiks alata sealt "Nõnda väheneb emissiooni voolutihedus ja …"
Seega, mõnes kohas võib Seega võib mõnes kohas
Kaasaegne –> nüüdisaegne, tänapäevane, moodne vms.
Eksperimentaalsed väärtused "üldistatud" kordaja … jaoks on tavaliselt samas suurusjärgus nagu …, kuid erinevad märgatavalt erinevate kiirgavate materjalide puhul ja võivad erineda sama materjali erineva kristallograafilise tahu puhul. Natuke keeruline lause, sõnasta lihtsamalt ja jälgi, et verb lause algusest väga kaugele ei jääks. Siit saaks jälle ilusti kaks eraldi lauset.
põhjendama millega, mitte millena
Palju segadust leidub kirjanduses selles alas, kuna: (1) paljud allikad ei tee vahet … ja … vahel ja lihtsalt kasutavad sümbolit A (mõnikord nimetavad seda Richardsoni konstandiks); (2) valemeid korrektsioonikordajaga … ja ilma nimetatakse sama moodi; (3) nendel võrranditel eksisteerib palju erinevaid nimesid nagu "Richardsoni võrrand", "Dushmani võrrand", "Richardson-Dushmani võrrand" ja "Richardson-Laue-Dushmani võrrand". Mis alas? Parem oleks "X-alases kirjanduses on palju segadust, kuna:…"; paljudes allikates ei tehta… kasutatakse… nimetatakse…; samamoodi; mille võrranditel?; eksisteerib –> on; "nagu" ette koma; Richardsoni-Dushmani võrrand; Richardsoni-Laue-Dushmani võrrand. Jutumärke ei ole tarvis.
kiiresti temperatuuri tõstmisega kui "kui" ette koma.
Põhiliselt iga materjali jaoks toimub sulamine palju enne tingimust kT = W "Pea iga materjali jaoks toimub sulamine enne tingimust…" Võiksid sulud ka ümbert ära võtta.
termoelektronemitter on laetud negatiivselt võrreldes ümbrusega "on termoelektronemitter võrreldes ümbrusega laetud negatiivselt" Mida siin üldse see "võrreldes ümbrusega" tähendab?
See tekitab elektrivälja magnituudiga F emitteri pinnal. "See tekitab emitteri pinnal elektrivälja…"
Ilma selle väljata, Fermi taseme elektroni poolt nähtud pinnabarjäär on võrdne väljumistööga W. "Ilma selle väljata on…" Mida tähendab "elektroni poolt nähtud?"
Seda nähtust nimetatakse Schottky efektiks (nimetatud Walter H. Schottky järgi) või välja poolt täiustatud termoemissioon. "Seda nähtust nimetatakse Walter H. Schottky järgi Schottky efektiks või välja täiustatud termoemissiooniks"?
Seda saab modelleerida lihtsa muudatusega Kasuta viitamiseks asesõna "see" asemel uuesti konkreetset nimisõna(fraasi).
Elektronide emissiooni, mis leiab aset sellistel välja ja temperatuuri väärtustel, kus eelnev võrrand töötab, nimetatakse Schottky emissiooniks. Lausest on pisut raske aru saada. Emissioon ei toimu ju mingitel väärtustel, vaid ikka väljal ja mingi temperatuuri juures. Sõnasta selgemalt.
Fowler-Nordheimi –> Fowleri-Nordheimi
modelleerida –> modelleerida
Murphy-Good võrrandiga –> Murphy-Goodi võrrandiga
FN tunneleerimine –> FNi tunneleerimine
dominantseks –> valitsevaks
mehanismiks –> mehhanismiks
nii-öelda "külmas välja elektronide emissiooni" niinimetatud külma välja elektronide emissiooni
Footoni-täiustatud termoemissioon Kas selline termin on eesti keeles olemas?
Footoni-täiustatud termoemissioon (Photon-enhanced thermionic emission (PETE)) on Stanfordi Ülikooli inseneride poolt arendatud protsess, mis kasutab nii päikese valgust kui ka soojust, et elektrit toota ja tõstab päikeseenergia tootmise efektiivsust rohkem kui kaks korda. "poolt" ülearune; sõnade "oota" ja "ja" vahele koma; praegu võib lausest lugeda välja fraasi "päikeseenergia tootmise", mida sa vist siiski silmas ei ole pidanud.
200°C Kraadide ette tühik.
Viidete puhul jälgi, et kirjas oleks ka autorite nimed.
Kui vaatad Edisoni lambipirni pildi autoriõigusi, siis võid lugeda, et pildi juurde võiksid vist igaks juhuks märkida ka selle autori ja avaldamisaasta. Vaata üle ka teiste piltide litsentsid.

MPilvik (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 21:23 (EEST)Vasta

Aitäh tagasiside eest. Mõned täpsustused/kommentaarid:

Lihtsalt asjatundmatusest tekkiv küsimus: kas "muundi" on terminina kasutusel? Kas see on sama, mis "muundur"? Keeleveeb.ee järgi peaks õige termin olema "termoelektronmuundi".
0.5 suurusjärgus 0,5. Mis see tähendab? Mis on ühikud? Tegemist on ühikuta korrektsioonikordajaga. See tähendab seda, et A_G ja A₀ ühikud on samad.
Footoni-täiustatud termoemissioon Kas selline termin on eesti keeles olemas? Ingliskeelse termini "Photon-enhanced thermionic emission" eestikeelset vastet ei leidnud, seega üritasin ise tõlkida. Praegu muutsin termini "Footoniparendatud termoemissiooniks", mis kõlab natuke paremini.

(Eimre (arutelu) 11. oktoober 2013, kell 18:03 (EEST))Vasta