Kasutaja arutelu:Bviru/Protektsionism

• Sisukus

Tegemist on väga sisutiheda artikliga, välja on toodud nii poolt- kui ka vastuväited protekstionistlikule majanduspoliitikale. Protektsionistlikud poliitikad on võib- olla liiga detailselt lahti seletatud, aga samas on see just hea- ei pea lisainfot otsima, kui peaks tarvis olema.

• Viitamine

Kasutatud on piisavalt asjakohaseid materjale, aga viidete loendis võiks viited kirjutada ühtses viitamisstiilis. Siselingid olulistele mõistetele aga puuduvad. Ma arvan, et kui keegi kooliõpilane tuleb seda artiklit lugema, tahaks ta teksti lugedes ka teada, mis on kvoot, WTO, globaliseerumine jpt. Vaata siselinkide tegemist siit: Lingid

• Artikli keeleline kvaliteet ning selle arusaadavus

“Kodumaiseid ettevõtteid võidakse toetada ka valitsuse poolt toetustega.” Parem oleks “valitsusepoolsete toetustega”

“Protektsionism oli eriti omane kapitali esialgse akumulatsiooni ajajärgule.” See lause vajaks lahtiseletamist, kuna ma ei usu, et kõik teavad, mis on kapitali esialgne akumulatsioon.

“ning importkaupade riigi valitsuste poolt võivad olla kehtestatud toetused, mis aitavad tootjatel hoida hindu madalamana.” Parem oleks “ning importkaupadele võivad olla kehtestatud toetused riigi valitsuste poolt, mis...”

“Kehtestades jäiku imporditariife, saab valitsus teoreetiliselt suurendada turgu kodumaistele toodetele, sulgedes sisuliselt turu välismaistele toodetele.” Sõnad teoreetiliselt ja sisuliselt tunduvad selles lauses üleliigsed olevat.

“Protektsionismi tõttu võivad kannatada ka eraisikud, sest kaupade ja teenuste hinnad võivad olla kunstlikult kõrged.”- ma muudaks “võivad olla”  “võivad kunstlikult kõrgeks muutuda”

“Ilma odava välismaise konkurentsita..”- kas konkurents saab olla odav?

“Administratiivsed barjäärid: Riike süüdistatakse mõnikord erinevate administratiivsete eeskirjade (nt. toidu turvalisuse tagamine, keskkonnastandardid jne) kasutamise pärast, kui viisina seada takistusi impordile.” Viimane koma on üleliigne.

“Dumpigu-vastane seadusandlus (Dumping on kauba või teenuste ajutiselt madalat hindadega müümine” "madalate"

“Otsesed toetused: Valitsuse subsiidiumeid (ühekordsete maksete või odavlaenude näol) antakse mõnikord kohalikele ettevõtetele, kes ei suuda pidada vastu impordile.” viimane lause osa tuleks muuta nt “kes ei suuda hakkama saada impordi tagajärjel suurenenud konkurentsiga.”

“Seejuures tõusevad impordikulud ning langevad ekspordikulud, mis toob kaasa kaubandusbilansi.” millise bilansi?

“Samas on ka vabakaubanduslepingud, milles on protektsionistlikud sätted, nagu intellektuaalne vara, autoriõigus ja patendipiirangud, mis toovad kasu suurettevõtetele.” parem oleks “Samas vabakaubanduslepingud, milles on protektsionistlikud sätted, nagu intellektuaalne vara, autoriõigus ja patendipiirangud, toovad kasu suurettevõtetele.”

“Enamik põhisuuna majandusteadlasi nõustuvad sellega, et protektsionism on kahjulik ning sellise majanduspoliitika kulud on suuremad kui tulud ning seetõttu takistatakse majanduskasvu” parem oleks “peavoolu majandusteadlasi”. --MKõue (arutelu) 5. mai 2014, kell 23:47 (EEST)

Sisu:
Väga hea ja sisukas artikkel.
Võib-olla tasuks kaaluda esimese osa tükeldamist kaheks- nt esimesed kaks lõiku jäävad mõiste peamise seletusena (hea neile kes tahavad kiirelt kätte saada mõiste põhilise idee) ja ülejäänu on võiks minna nt alapealkirja „Protektsionismi olemus“ alla (sobib neile kes soovivad mõistesse rohkem süveneda). Selle alapealkirja suurus või nö „tase“ oleks sama mis „poliitikate“ omal. See muudaks teksti kindlasti rohkem liigendatuks ja paremini jälgitavaks. Tegelikult tasuks „poliitikate“ alapealkirja natukene modifitseerida, sest praegu hüppab see liialt silma ja võtab kogu tähelepanu. Väiksem tähesuurus aitaks kindlasti.

Viitamine:
Viited on asjalikud kuid nende vormistamisel võiks olla läbiv joon- neti viited kõik ühtemoodi ja raamatutele viited teistmoodi. Praegu on bold, kaldkiri, punktid, komad, lingid ja aastaarvud kõik segamini.
Artikli sees puuduvad täielikult märksõnade viited. Viidata tuleks mõistetele, mille järgi võiks lugejal huvi tekkida ning mis võiksid aidata käesolevast mõistest arusaamisel. Nt globaliseerumine, kapital, vabakaubandus, GATT, WTO, Suurbritannia, Suur depressioon, dumping, eksport, regioon, tariif, etc.

Keeleline kvaliteet:
„Samas võivad tekkida ka raskused ekspordi puhul,…“- parem oleks „raskused ekspordiga, …“.
Kui juba artikli alguses võõrkeelseid sõnu kaldkirjas kujutada tasuks seda teha läbivalt- sõna „dumping“ kujutamine võiks olla ühtne kogu tekstis.

--MLaidla (arutelu) 6. mai 2014, kell 00:48 (EEST)