Kasutaja arutelu:Artjom/Mikropartiklid

Tere! Aitäh artikli eest!

Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkus on praegu natuke lühike, tekstidokumendis 7300 tähemärki. Samuti puuduvad praegu teie tekstis siselingid, nagu Vikipeedias peab olema. Aga sellega jõuate te veel tegeleda, ma usun.

Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.

Sõnad, mida võiks seletada / muuta, lisada omakeelse vaste:

• In vitro tingimustes --> katseklaasis ehk sisetingimustes ehk laboris sekreteerivad paljud rakutüübid eksosoome söötmesse.
• In vivo --> elusorganismides on neid leitud paljudes bioloogilistes vedelikes.

Laused, mida püüdsin veidi kohendada:

• Tegusõna võiks mõnes lauses olla eespool, nt lausetes:
• „Hulkraksetes organismides peavad erinevad rakud omavahel kontakteeruma selleks, et organismi talitlus oleks kooskõlastatud.“
• „Oluline on omavahel eristada eksosoome ja mikrovesiikuleid, sest neil on erinevad tekkerajad ja markerid.“
• „Pärast võib ESKRT (endosoomi sorteeriv kompleks) valk suunata multivesikulaarse kehakese kas lüsosoomi, kus ...“
• „Mikropartiklitest on ainult eksosoomid endosomaatilise päritoluga.[1]“
• „Sageli sisaldavad eksosoomid mRNA-d ja miRNA-d.[2]“
• „Normaalsetes füsioloogilistes tingimustes on fosfolipiidide paiknemine membraanis asümmeetriline.“
• „Nendes kohtades ei ole rakumembraan enam tsütoskeletiga seotud.“
• „Sõltuvalt stiimulist võivad mikrovesiikulid lipiidses membraanis sisaldada erinevaid signaalmolekule, mRNA-d ja retseptoreid.“
• „Nende kaudu reguleerivad trombotsüüdid veresoonte tekkimist sõltuvalt signaalist, mida nad keskkonnast saavad.“

• Klassikalised on mehhaaniline kontakt rakkude vahel, sünaptiline signalisatsioon, endokriinne ja parakriinne signaalirajad --> signaalirada.
• Pärast see väike vesiikul eraldub täielikult multivesikulaarse kehakese membraanist ja paikneb kehakese sees --> liigub kehakese sisse?
• Ühes mikroliitris leidub kuni 3 000 000 eksosoomi. <-- leidub / on / paikneb
• Eksosoomid, mida on leitud imetajate piimast sisaldavad palju miRNA-d. On näidatud, et need miRNA-d osalevad vastsündinute immuunsuse arenemisel.[2] <-- leitud kust kohast?
• Tuntuimad nendest on flipaasid, mis tagavad niinimetatud flip-flop liikumise ehk lipiidi molekuli translokatsiooni ühest kihist teise.[4] <-- tagavad mille? Ja lühike sisseütlev
• Raku aktiveerumisel ja apotoosi signaaliraja (rada: raja: rada) aktivatsioonil membraani füsioloogiline fosfolipiidide paiknemine muutub.
• Membraan hakkab punguma ja selle sisse voolab tsütoplasma koos valkude, mRNA ja miRNA-ga. <-- kaasaütleva käände lõpp ainult viimasel lauseosal
• Mikrovesiikulid, mis tsirkuleerivad veres osalevad normaalsetes füsioloogilistes protsessides ja patoloogilistes --> patoloogiates?
• Mikrovesiikulite kaudu toimub rakkude aktivatsioon (kas ja / või on need üks ja seesama?, viimasel juhul on koma õige) apoptoosi kaskaadi aktiveerimine.
• Trombotsüütide poolest eraldatud (erinevad või trombotsüütide küljest eraldunud?) mikrovesiikulite erinevad alampopulatsioonid sisaldavad angiogeneetilisi ja antiangiogeneetilisi faktoreid. <-- mida „poolest“ siin lauses tähistab?
• Endoteeli rakud, kus toimus glioblastoomi mRNA ekspressioon osalevad kasvaja edasisel metastaseerumisel. <-- siis mõlemad alalütlevad, mitte üks seesütlev ja teine alal
• Munasarja kasvajaga patsientidel isoleeriti eksosoome ja tuvastati spetsiifiline microRNA.[7]

Kirjavead:

• Aasta-arvude järel punkt ja tühik, nt: 1983. aastal
• Kui multivesikulaarne kehake suunatakse lüsosoomisse --> lüsosoomi (lühike sisseütlev), siis seda nimetatakse degradatiivseks.
• 50–100 nm vahel. <-- tühikuid pole, kriips on pikk , nii kõikjal, kus see kriips tähendab sõna „kuni“
• Nende hulka kuuluvad membraani transportis --> transpordis (transport: transpordi: transporti)
• vedelikutes --> vedelikes (vedelikud: vedelike: vedelikke)
• Tekke --> teke (teke: tekke: teket)
• Fosfatidüülholiin --> fosfaatidüülholiin ?
• Sellise asümmeetria säilitamine on raku jaoks väga oluline. <-- rakk: raku: rakku
• ümber korraldamine --> ümberkorraldamine
• nendel --> neil
• nendes --> neis

Kommentaarid:

Väga keerukas tekst, kuid olete hästi toime tulnud. Vaadake mu soovitusi ja mõtelge rahulikult kogu tekst veelkord läbi, siis saab kõik natuke paremaks.

algvere (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 00:27 (EEST)

Artikli alguses on ==Mikropartiklid== vägagi ebavajalik. Puuduvad siselingid ja viidete vormistust tuleb parandada. Pilt vajaks pikemat selgitust. Ivo (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 12:59 (EEST)

Tere jälle!

Nüüd veel viimistlus Vikipeedia moodi, ehk kõik peab algama:

Mikropartikliteks nimetatakse ... <-- tumedaks ehk rasvasesse kirja see, mida defineerite

Teiseks oleks vaja teksti sisse luua linke, kõigele, mida võiks lugedes vaja minna, et oleks parem mõista. Nt kohe alguses võiks lingi luua organellile, et mis see on. Organelli kohta on leht olemas, vaatasin just. Aga linkida võib ka seda, mille kohta ei ole lehekülge olemas, siis jääb link punaseks. Sellest ei ole midagi, see on väga hea.

Aitäh!

algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 23:31 (EET)

Tere veel!

• Pealkiri ei saa jääda nii nagu see praegu on. Kui mikropartiklite alla kuuluvad eksosoomid ja mikrovesiikulid, siis neid kindlasti ei pea töö pealkirjas nimetama, sest see on kohe töö teine lause, mis ütleb, et põhilised neist on eksosoomid ja mikrovesiikulid.

• Ka ei pea tekstis rasvases kirjas olema ei "eksosoomid" ega "mikrovesiikulid", need võivad olla tavalised, sest juba peatüki pealkirjast näeb ära, millest seal juttu tuleb, ei pea seda veel rõhutama.

• Linke peaks ikka natukene tegema, võiks neid suisa julgelt moodustada, oleks väga kena.

algvere (arutelu) 17. november 2012, kell 23:24 (EET)

Ma muutsin pealkiri teie soovitusel ja kogu artikel kadus ära. Nüüd ma pean kõik uuesti tegema. Neetud vikipeedia. Mõttetu aja raiskamine. (Artjom (arutelu) 19. november 2012, kell 05:53 (EET))

Tere,

mul on väga kahju. Vikipeedias iseenesest ei tohiks midagi ära kaduda, kõik salvestub kuhugi. Uurin Vikipeedia-inimestelt, kas nad saavad ise pealkirja ära muuta, sest mina ei tea tõtt-öelda sellest just kuigi palju.

algvere (arutelu) 19. november 2012, kell 09:59 (EET)

Midagi ei kadunud ära. Kui muuta ühel lehel linki, siis ega sellest ei muutu veel siinse alamlehe pealkiri (see oleks umbes nagu trükkida sisse vigane veebilehekülje aadress ja olla seejärel tige, et miks seda lehekülg on nõnda rumal, et errorit näitab). Suunasin siinse arutelu uue lehe juurde ja tegin vana lehe ümbersuunamiseks.

Artikli oleks pidanud teisaldama (otsingukasti kõrval on noolepea kujutis, sealt saab kätte lingi "Teisalda") või pealkirja üldse rahule jätma ja alles hiljem artikli tekitamisel selle sobiliku nime alla salvestama. Ivo (arutelu) 19. november 2012, kell 10:12 (EET)

Kas nüüd on kõik ok ? Või on vaja veel mõned muutused teha ? (Artjom (arutelu) 19. november 2012, kell 17:09 (EET))

Tere!

Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.

algvere (arutelu) 20. november 2012, kell 00:52 (EET)

Enne, kui see tekst artikliks kopeeritakse (mis märgiks töö lõpetamist), soovitaksin veel mõningaid kohti vormistuslikult kohendada.

Lisada veel siselinke.

Viidetest ebavajalik välja (nt "[5.", "], lisatekst." jne").

Pealkirja astet tõsta kõikjal ("===Eksosoomid===" asemele "== Eksosoomid ==" jne).

Sõnajärjekorraga esineb samuti kohati probleeme ja komasid on puudu. Hetkel tundub aga, et parema meelega parandaksin need ära siis, kui see on artikliks tehtud ja ei hakkaks neid siin hetkel välja tooma. Ivo (arutelu) 20. november 2012, kell 01:47 (EET)