Kasutaja arutelu:Annikasakk/Pärmseen

Viimase kommentaari postitas Algvere 11 aasta eest.

Tere! Aitäh artikli eest!

Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema, isegi väga pikk on teine. Ma ei ole kursis, mis on saanud sellest esimesest soovitusest, lisada olemasolevatele artiklitele teksti juurde ... tegelesin vaid keelega.

Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.


Sõnad, mida võiks muuta:

  • pärmtaigna --> pärmitaigna
  • lämmastiku allikat --> lämmastikuallikat
  • süsiniku allikana --> süsinikuallikana
  • etapiviisiliselt --> järk-järgult
  • sissekülvatav --> lisatav


Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelse vaste:

  • mimikeerib --> tekitab ?
  • aereeritakse --> õhutatakse?
  • fokuleerumine! --> lastakse põhja kogunenda?


Laused, mida püüdsin veidi kohendada:

  • Tegelikult on olemas palju erinevaid pärmseene liike (tänapäevaks on avastatud umbes 1500 liiki).
  • Näiteks saab poolduva pärmi tüvesid kasvatada pagaripärmi kasvatamiseks mõeldud söötmetel, kuid siis on rakkude jagunemine aeglasem.[15]
  • Galaktoosi indikaatorsööde võimaldab vahet teha tüvedel, mis on võimelised fermenteerima või ei ole võimelised fermenteerima galaktoosi. Et seda näha, lisatakse rikkasse söötmesse süsinikuallikana galaktoosi ning värvainet bromo-tümool-sinine (bromothymol blue).
  • Pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) haploidsed rakud võivad olla kaht erinevat paardumistüüpi: paardumistüüp apaardumistüüp alfa ... Lause pooleli?
  • Erinevus haploidsetest rakkudest on, et see ei ole enam võimeline paarduma.
  • Pärme kasutatakse alkohoolsete jookide, pärmitaigna, ja B-vitamiini-rikaste toidulisandite valmistamisel, [18] ning isegi alternatiivkütuse ja TNT tootmisel (pärm Yarrowia lipolytica). [19]
  • Kuna alfa- ja glükoamülaasil on erinevad Tmax väärtused, siis sellest kui kaua ja millisel temperatuuril virret hoitakse, sõltub see, kui palju moodustub virdesse maltoosi, maltotrioosi, pikemaid dekstriine ja glükoosi. Nende hulgast sõltubomakorda valminud õlle maitsebukett.
  • Inokuleerimine pärmiga ja kääritamine, mil hapnikku enam ei anta, on protsessid, mille käigus moodustuvad etanool ja CO2 <-- õige vormindus, väike märk.
  • Õlu võib tegemise käigus saastuda piimhapebakteritega (Lactobacillus plantarum, L.brevis, Pediococcus cerevisiae), mis muudavad õlle limaseks ja hapuks (piimhape). Taluvad nii humalaid kui ka etanooli. Äadikhappebakterid (Acetobacter) saastavad hapnikuga kokkupuutumisel õlut ja rikuvad selle maitse (oksüdeerivad etanooli äädikhappeks).
  • Käärimiseks vajaliku energia saamiseks kasutatakse suhkruid ning käärimisel tekkiv süsihappegaas kergitab tainast. Küpsetamisel pärm sureb ning tekitab taignasse õhutaskuid. [20]
  • Glütserooli tootmisel kasutatakse osmotolerantseid pärme nagu Saccharomyces rouxii, Torulopsis magnolia ja Pichia farinose.
  • Tänapäeval ei tasu glütserooli enam pärmidega toota.


Kirjavead:

  • Rikkas söötmes võib kasutada ka teisi süsinikuallikaid.
  • Diploidsed pagaripärmi rakud sporuleeruvad, kui nad satuvad lämmastiku- ja fermenteeritava süsiniku nälga.


Kommentaarid:

Kõik kes-id võiksid tegelikult olla mis-id.

Nt: Pärmseened ehk pärmid on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Glütserooli eraldamiseks kasutatakse halotolerantseteid vetikaid, näiteks Dunalliellat, millel on glütserool osmoprotektoriks. Neid näiteid oleks veel.


Üldiselt aga: väga põhjalik töö!!

algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 20:58 (EEST)Vasta


Tere taas!

Nüüd jäid silma nipet-näpet asjad:

  • Pärmseened ehk pärmid --> nii defineeritav kui ka selle sünonüümid rasvasesse kirja, kõige alguses.
  • Kõik ladinakeelsed nimetused kaldkirja.
  • 3-4 päeva --> mõttekriips, tühikuid mitte nagu praegugi, sest väljendab sõna "kuni", kriipsu saab erimärkidest, see esimene, teine on ülipikk, ehk siis: 3–4 päeva
  • Tundub ka, et mõne lõigu vahel on liiga palju ruumi ... vaadake teisi artikleid, neil nii palju pole, võiks vast midagi ette võtta.

Aitäh!

algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 15:58 (EET)Vasta


Tere jälle!

Veel paar asja:

  • Kõige esimene ladinakeelne Saccharomyces cerevisiae´t ka kaldkirja.
  • Õlle valmistamise peatükis lisada üks sulg -- ehk vist pärast sõna "juurdekasv"?, ning panna ka siin 3 ja nelja vahele mõttekriips, mida saab erimärkidest, see esimene kahest pakutavast, praegu on sidekriips.
Mõtlen seda kohta --> Enne pärmi lisamist virret aereeritakse ehk õhutatakse, et lisatav pärm saaks hakata paljunema (toimub ca 3-4 kordne massi juurdekasv. Hapnik on vajalik ka membraansete steroolide sünteesiks.

Lõikude vahed tunduvad ikkagi liiga suured, kas teksti ei võiks kokku lükkida?


algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 21:35 (EET)Vasta


Töö on arvestatud, võib artikliks tõsta.

algvere (arutelu) 18. detsember 2012, kell 03:04 (EET)Vasta

Naase kasutaja "Annikasakk/Pärmseen" leheküljele.