Kasutaja arutelu:Anni1406/Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

Viimase kommentaari postitas Anni1406 11 aasta eest.

Tere! Aitäh artikli eest! Originaalne ja vajalik teema. Tekst on grammatiliselt korrektne ja n-ö puhas, kuigi siin võiks ka norida, sest tekst on liiga kantseliitlik ja kumab läbi, et kasutad allikana ministeeriumi loodud teksti. Seda enam võiksid teksti lugejasõbralikumaks muuta ja kasutada vähem mine-lõpulisi sõnu, nt

saastumine toimub --> saastub,

hindamine pole adekvaatne --> ei hinnata adekvaatselt,

järgneb juba proovi täiendav puhastamine --> seejärel proov puhastakse täiendavalt,

st püüa kasutada rohkem tegusõnu: da- ja des-vormi jne.

Illustratsioone võiks ka olla.


Muid tähelepanekuid:

Pealkiri suure tähega.

( orgaanilised) --> (orgaanilised). Vt üle ka kõik teised sulud, et tühik oleks esimese sulu ees, mitte järel.

Sisukorras ei peaks olema „PAHide..“, piisab 1. Teke, keskkonda sattumine ja keskkonnas esinemine, 2. Üldised omadused jne.

liiklusest aga ka õli ja gaasi kasutamisest --> liiklusest, aga

PAH-e eraldub keskkonda ka looduslikult—vulkaanipursete ja metsatulekahjude kaudu --> ülipika kriipsu võiksid asendada kooloniga

..millist küpsetamise viisi kasutatakse (kas liha grillitakse, praetakse jne) aga ka kuumutamise.. --> ..millist küpsetamisviisi kasutatakse (kas liha grillitakse, praetakse jne), aga ka kuumutamise..

Kõige toksilisemad elusorganismidele on teadaolevalt järgmised 16 PAH-i: --> Teadaolevalt on elusorganismidele kõige toksilisemad järgmised 16 PAH-i: (ja siin vaata kindlasti sulge)

Indikatorainena --> indikaatorainena, vt ka linki

Keskkonnas ja toidus kasutatakse indikatorainena PAH-ide üldise sisalduse hindamiseks enamasti benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, teda sisaldub paljudes toiduainetes ning ta on lihtsalt analüüsitav, kuid praegu arvatakse, et PAH-ide summaarne kantserogeensus segus võib ületada benso(a)püreeni kantserogeensuse isegi kümnekordselt, seega ainult benso(a)püreeni sisalduse alusel põhinev toidu toksilisuse hindamine pole kindlasti adekvaatne. --> tee sellest 2–3 lauset

31.juulist --> 31. juulist

Analüüse võib teostada ainult selline labor, mis on akrediteeritud. --> Analüüse võib teha ainult akrediteeritud labor.

Lingid: vaata kriitiliselt üle – kas „kompleksne“, „seonduma“ jne ikka vajavad linke? „Piirsisalduse“ link ei peaks viima „piirnormini“.

Annn (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 23:02 (EEST)Vasta

Tere! Võtsin Teie tähelepanekuid arvesse ning muutsin vastavalt ka oma artiklit. Üritasin muuta ka oma artikli teist poolt rohkem lugejasõbralikumaks ning loodan, et nüüd mu artikkel on piisavalt hea avaldamiseks. Anni1406 (arutelu) 20. oktoober 2012, kell 20:31 (EEST)Vasta


Väga hea, aga suur pealkiri võiks siiski suure tähega alata. Annn (arutelu) 30. oktoober 2012, kell 16:54 (EET)Vasta

Kuidas ma seda muuta saaksin? Kui ma lihtsalt oma artikli juures redigeeri vajutan, siis ei tule mulle ette sellist kohta, kus oleks võimalus artikli pealkirja redigeerida.

Anni1406 (arutelu) 30. oktoober 2012, kell 22:29 (EET)Vasta

Ma ei teeks sellest Annni märkusest välja. See ei ole tõesti oluline. Pärast teisaldamist artiklite nimeruumi muudetakse esimene täht automaatselt suureks, aga missuguse nime all see sinu nimeruumis on, ei tohiks kellelegi korda minna. Taivo 31. oktoober 2012, kell 01:30 (EET)Vasta

Palun ära akronüümi lingi, selle asemel kasuta eestikeelset sõna "lühend".

Definitsioon mulle ei meeldi. See alustab, et PAH-id on potentsiaalsed saasteained. Ometi oleks loogiline defineerida neid mitte selle kaudu, et nad saastavad, vaid keemilise koostise kaudu. Palun võta see saastamise jutt definitsioonist välja.

Edasi öeldakse, et PAH-id tekivad kontrollimata tingimustes. Kas see tähendab, et kontrollitud tingimustes ehk laboratooriumis ei saagi neid tekitada? See tundub mulle loomuvastasena.

Artikkel keskendub PAH-ide mürgisusele. See on küll oluline, aga minu arvates on tähtsamad asjad üldse kajastamata jäänud. Missugused on nende füüsikalised omadused? Kas nad on normaaltingimustel tahked ained, vedelikud või gaasid? Kas nad põlevad plahvatusega või harilikult? Kas saaks konkreetsemalt nende tekkimisest teada, koos reaktsioonivõrranditega? Kuidas nad lagunevad, koos reaktsioonivõrranditega? Kas saaks teada nende tiheduse ja kõvaduse? Kas nad lõhnavad ka? Võib-olla on neile iseloomulik mingi eriline viskkoosus või värv? Paljudel mürkidel on praktilisi rakendusi, kas neil ka? Igasuguseid mürkisid on võimalik osta, kas PAH-e ka? Kust saab ja palju maksavad? Nähtavasti vajab nende omamine ja käitlemine eriluba, kellele neid väljastatakse ja kuidas luba saada? Ma ei ütle, et kõigile neile küsimustele tuleb vastata. Meie eesmärgiks pole hea artikkel, vaid keskpärane artikkel, nii et isegi pooltele nendest küsimustest pole vaja vastata, aga kui ühelegi neist pole vastatud, siis on artikkel tasakaalust väljas.

Ma soovitan natuke lihtsamalt kirjutada. See, et nad on teratogeensed, mutageensed ja kantserogeensed, võib lugejal jääda arusaamatuks. Selle asemel võib kirjutada: "Paljud PAH-id tekitavad elusorganismidel [teratogeenid|väärarenguid], [mutageen|mutatsioone] või [kantserogeenid|vähki]." Ära kirjuta "et tagada rehvide hea haarduvus", vaid "et [rehv]id paremini [haarduvus|haarduksid]."

Tegusõnadele ei lingita (lahustuma, akumuleeruma). Ma ei tea, kas "saastunud pinnas" on mõtet linkida, lingi kusagil pinnas ära ja saaste on juba lingitud, kas artiklisse "saastunud pinnas" tuleks siis midagi niisugust, mida neist kahest ei saa? Muide, võib-olla peaks linkima [pinnasesaaste|saastunud pinnas]?

Omadussõnadele ei lingita (genotoksiline, lipofiilne, keemiliselt stabilne). Samas lauses kolm korda degradatsioonile linkida ei ole ka mõtet.

Mulle näib, et piirnormist ei saa normaalset artiklit, nii et seda sõna ma ei lingiks.

Määrsõnadele ei lingita (akrediteeritud). Lingi akrediteering.

Ära Euroopa Liidu riikide loendit lingi, see ei puutu siin asjasse. Laste Keskkonnatervise Keskuse ingliskeelset nime ära ka lingi.

Link "proov" läheb valesse kohta, vaata ise. Paranda see ära või jäta linkimata. Taivo 31. oktoober 2012, kell 01:30 (EET)Vasta

Parandused ja lisandused on sisse viidud. Anni1406 (arutelu) 1. november 2012, kell 19:47 (EET)Vasta


100 erinevat ühendit > 100 ühendit

võivad saastuda PAH-idega tänu naftaleketele meres > võivad PAH-idega saastuda, kui meres on naftalekkeid Taimed saastuvad PAH-idega enamasti atmosfääris olevate tahkete osakeste (mis sisaldavad ka PAH-e) sadestumise läbi taimelehtedele, järelikult > Taimed saastuvad PAH-idega enamasti siis, kui atmosfääris olevad tahked osakesed (mis sisaldavad ka PAH-e) sadestuvad taimelehtedele. Järelikult..

Erinevatel PAH-idel on erinevad füüsikalis-keemilised omadused ning erinev mõju elusorganismidele. > PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi.

2-3 benseenituumast > kahest-kolmest benseenituumast

4-7 benseenituumast > arvude vahele mõttekriips

Sarnaselt dioksiinidele ja polükloreeritud bifenüülidele > Sarnaselt dioksiinide ja polükloreeritud bifenüülidega

kuumtöötlus (suitsutamine ja kuivatamine) võivad põhjustada > kuumtöötlus (suitsutamine ja kuivatamine) võib põhjustada

nõrk kuid meeldiv > nõrk, kuid meeldiv

Sisalduse määramine toidus > Toidus sisalduse määramine

2012.a. > tühik vahele ja lühendi järele pole punkti vaja

Proovivõtt toidust > Toidust proovi võtmine

sisaldust määrata toidus > sisaldust toidus määrata

analüüse võib teostada > analüüse võib teha

Erinevatel PAH-idel on erinevad kasutusalad. > PAH-idel on mitmeid kasutusalasid.

Annn (arutelu) 6. november 2012, kell 19:28 (EET)Vasta

Parandatud.Anni1406 (arutelu) 6. november 2012, kell 21:57 (EET)Vasta


>700 °C --> > 700 °C

(fossiilsed --> sulud ei pea lingitud olema

4—7 --> mõttekriips lühemaks

Kollakas-rohelised --> kollakasrohelised

Kui need on muudetud, siis võid teksti artikliks kopeerida ja töö on arvestatud.

Annn (arutelu) 10. november 2012, kell 20:09 (EET)Vasta

Tehtud. Anni1406 (arutelu) 10. november 2012, kell 21:14 (EET)Vasta

Naase kasutaja "Anni1406/Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud" leheküljele.