Kasutaja arutelu:Andreas.nolvak/Mikrovedelik-tehnoloogia
Esimene lause ütleb, et tehnoloogia on teadusharu. See pole õige, tehnoloogia ei saa olla teadusharu. See paneb kogu artikli pealkirja kahtluse alla: kui juttu on teadusharust, ei tohi pealkiri lõppeda "tehnoloogia". Mulle tuleb pähe "mikrovedelikundus", ainult ma ei tea, kas seda sõna kasutatakse. Sõna "tehnika" on mitmetähenduslik, nii et kui öelda "mikrovedelikutehnika", ei tohiks see vale olla. Aga minule hakkas sõna "mikrovedelikundus" päris meeldima.
Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Võtan ette peatüki "ajalugu": 1980. aastad, mikrotehnoloogia, insener (?), mikrolõikamine, mikroklapp, mikropump, mikrovoolusensor (üks sõna!), aktivaator, võimsus, 1990. aastad, elektrokineetiline pumpamine, voolamine (?), makrotasand, mikrotasand, mikrofabrikatsioon, substraat, seade, mikroelektroonika, elektron, molekul, mikrokanal ... Samamoodi kogu ülejäänud tekst.
Ajalugu. Sõna "aktivaator" on arusaamatu, hästi lühidalt võiks öelda, mis see on. Lause "Räni on kallis" on pisut veider, ta on ikkagi üks kõige odavamaid elemente, kuigi ka mitte kõige odavam, igatahes laialt kasutusel ja üldiselt ei kurdeta, et oleks kallis.
Voolise määratlemisel saab kasutada sõnu "elastsus" ja "plastsus". Newtoni vedeliku kohta oleks vist parem öelda: "Newtoni vedelik on niisugune vedelik, kus nihkepinge ja deformatsiooni kiirus on lineaarses sõltuvuses."
Ühes punktis võib olla rohkem molekule – niimoodi ei tohi öelda. Punktil puuduvad pindala ja ruumala ning punktis ei saa üle ühe molekuli kuidagi olla (ja ka üks saab olla ainult tinglikult). Ma saan aru küll, mida on mõeldud, aga see tuleb ümber sõnastada.
Kõik viited (peale viimase) on samale allikale "Nguyen 2006", aga kui tahaks seda kontrollida, siis praegu ei ole kirjas, mis ja kus. Nguyen on ka üks levinuimaid vietnami perenimesid, nii et sisuliselt on kogu tekst praegu viitamata: allikat pole võimalik kindlaks teha.
Keelelingid on puudu. Taivo 21. oktoober 2012, kell 19:32 (EEST)
Ma ei ole kindel kuhu täpselt kommentaarid oma paranduste kohta kirjutada, seega ma kirjutan siia.
Esmalt vabandan ma, et artikli parandusd niivõrd palju hilinesid. Nüüd on nad igatahes tehtud.
Lisasin nanotehnoloogia kategooria ning keelelingid. Viidete juures peaks olema näha, et tekstisisesed viited on bibliograafias toodud raamatust.
(Andreas Nõlvak (arutelu) 12. november 2012, kell 22:20 (EET))
Arvuvahemikes ei tohi kasutada sidekriipsu -, vaid mõttekriipsu –. Ma ei mõista, miks "voolise" järel on sulgudes "fluidum, vedelik". Kui sellega tahetakse öelda, et voolis on sama mis fluidum ja vedelik, siis oleks parem kirjutada "(fluidum ehk vedelik)". Sõnad "reaalselt" ja "vastavasse vahemikku" jätaksin ära, samuti "mitmed" ja "erinevais".
"Ränipõhine" kirjutatakse kokku. Kui "aktuaatorid" on mitmuses, siis peaks ka "mehaanilise jõu allikad" mitmuses olema. "Väiksemaks tegemine" on "vähendamine".
"Aktiveerimismetoodikate" asemel on parem "aktiveerimismeetodite". Sõna "mitmeid" jätaksin ära.
"Seadmete" ja "substraadile" on valesti kirjutatud. "Mikrovedelikundusel baseeruvaid" asemel on parem "mikrovedelikunduse".
Peatükis "voolis" jätaksin ära väljendi "oma tasakaaluasendist" ja sõna "oma".
"Nii gaasid kui vedelikud" kirjutatakse komata.
Peatükk "gaasid". Sõnade "kuidas", "kui" ja "siis" ees käib koma.
"Molekulidevaheline" on üks sõna. "Kui vabade molekulide voolamist" asemel on parem "vabade molekulide voolamisena". Ära tee lühendit DSMC, vaid kirjuta see lahti ja lingi Monte Carlo meetod.
"Kindlakstegemiseks" ja "temperatuurihüpet" on üks sõna. "Kui" ees ei käi koma ja "see" asemel on parem "seda".
Väljend "olulisi eelised" on vigane. Kasuta ükskõik kas nimetavat või osastavat, aga mitte mõlemat korraga. Sõna "mitmeid" jätaksin ära. "Keemilised koostised" asemel on parem ainsus. "Saab" ees käib koma. "Puhul" asemel olgu "korral", "juhul kui" ees käib koma. "Sobiv keemiline sobivus" ei tohi öelda. "Kasutades" ees käib koma. "Kompositsioon" on valesti kirjutatud ja selle lõigu viimane "kui" tuleb ära jätta.
Sul on kirjavigu liiga palju ja parandamiseks on aega liiga vähe. Ma peaksin kogu teksti veel korra üle vaatama, sest esimesel korral ei saa kõiki vigu kätte, aga aeg saab otsa. Sul jäi üks toimetamise ring vahele, sellepärast pead artikli algusesse eraldi reale kirjutama {{keeletoimeta}}.
Ma lasen ülejäänust ainult pilgu üle. Sa defineerid lühendid CVD ja PVD, aga ei kasuta neid. Kui ei kasuta, siis pole vaja defineeridagi, võta välja. On hea, et sa oled lühendi LIGA lahti kirjutanud, aga see tuleks ka tõlkida. Minu meelest on "resisti" asemel parem linkida "kopeerkiht". Taivo 16. november 2012, kell 16:29 (EET)
Parandasin välja toodud vead ning muutsin mõnel pool ka sõnastust.
Peatükis "Ajalugu" ei muutnud ma lauset "Selliste seadmete maksimaalne võimsus oli piiratud aktuaatori suurusega, sest aktuaatori väiksemaks tegemine vähendab ka selle võimsust." Mulle tundub see õige olevat, sest ma tahan väljendada seda, et aktuaatori väiksemaks muutmine muudab ka võimsust väiksemaks.
(Andreas Nõlvak (arutelu) 16. november 2012, kell 20:54 (EET))
Kas ma võin nüüd artikli üles riputada? (Andreas Nõlvak (arutelu) 20. november 2012, kell 19:26 (EET))
Vaatasin nüüd artikli jälle üle. Nüüd võib selle avaldada. Sinu artikli õigekiri on märgatavalt paranenud, ma kaalusin vahepeal, kas saab keeletoimetamise malli maha võtta, aga ei saa ikka, seal on igasuguseid vigu veel sees, kuigi palju vähem kui enne. Taivo 24. november 2012, kell 01:24 (EET)
Kui ma nüüd artikli avaldan, kas see tähendab, et mul on see arvestatud? (Andreas Nõlvak (arutelu) 24. november 2012, kell 19:35 (EET))
Ma avaldasin artikli mikrovedelikundus. Kas ma peaksin enda alamlehelt artikli teksti ära kustutama ja avaldatud artiklile viitama? Andreas Nõlvak (arutelu) 25. november 2012, kell 12:18 (EET)
- Ah, tegin seda ise. Töö on nüüd arvestatud. Taivo 2. detsember 2012, kell 17:04 (EET)