Kasutaja arutelu:Airi.pennert/Neuroteadus

Kasutaja:Airi.pennert/Neuroteadus

Tere! Aitäh artikli eest!

Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.

Järgnevalt mõned tähelepanekud ja soovitused.

Sõnad, mida võiks muuta:

• spetsifiiline – eriomane
• faktoriteni – teguriteni
• värvinguid - värve
• meetodeid ja viise – meetodeid või viise, sest need on samad
• meetmeid ehk vahendeid
• mutatsioonide ehk muutuste / muudatuste
• morfoloogia ehk ehitus

Sõnad, mida võiks seletada, lisada omakeelse vaste:

• kraniaalseid ehk koljuga seotud
• vertebraalseid ehk selgrooga seotud
• tserebrospinaalset ehk ?
• mitte-invasiivseid ehk ?
• magneetilist resonantsi ehk ?
• sekretoorseid ehk nõristusega seotud
• adoptatiivsed ehk kohanemisega seotud

Laused, mida püüdsin veidi kohendada:

• Neuroteadus on teadusharu, kus / milles uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ...
• Nii meditsiini kui ka neuroteaduse algus-paigaks võib lugeda Vana-Egiptust umbes 3000 e.m.a., mil ...
• Papüüruses / papüürusel kirjeldatakse ka ravimeetodeid, mis ei erine oluliselt tänapäevastest ravimeetoditest.
• Edwin Smithi papüüruses on kirjeldatud täpselt erinevaid kraniaalseid ehk koljuga seotud ...
• Aju uurimine muutus täpsemaks seoses / koos mikroskoopia leiutamise ning värvimismeetodi arenguga
• See on tänapäeval ühtne ala, kus integreerides bioloogia, keemia ja füüsika, uuritakse struktuuri, füsioloogiat ja käitumist. Samuti uuritakse neurolingvstikas inimese emotsionaalseid ja kognitiivseid funktsioone. <-- Äkki kaks lauset?
• Inimeste uurimisel kasutavad nad mitte-invasiivseid ehk ...
• Inimeste ja loomade käitumist uurivad neuroteadlased kasutavad mikroelektroode, millega nad mõõdavad närvirakkude elektrilist aktiivsust. Samuti kasutatakse ajuskanneeringuid, mis näitavad aktiivseid ajuosi teatud toimingute (näiteks vaatamise, rääkimise (jmt – ja mitmed teised) jms parem) ajal. <-- Äkki kaks lauset?
• ... et töötada välja diagnostilisi meetodeid, kuidas ravida või isegi ära hoida närvihaigusi või haiguseid.
• Tänu sellele on arvutiprogrammidega võimalik mõista kõnet ja vastata küsimustele. <-- Olete esialgu kirjutanud arvutiprogrammidel ... võib-olla seda võiks lahti kirjutada. Panin praegu kaasaütlevasse, et inimenesed saavad nendega tööd teha; või kas arvutil on see võimalik?
• Kombineerides neuraalpildistamise (ing. neuroimaging) meetodeid, elektrofüsioloogiat ja geneetilist analüüsi, viimast viiakse läbi kognitiivse psühholoogia eksperimentaalsete tehnikatega, püütakse leida, kuidas inimese tunnetus ja emotsioonid on spetsiifiliste neuraalsubstraatide poolt kaardistatud. <-- Pikk lause.
• Testidega mõõdetakse erinevaid kognitiivseid võimeid nagu näiteks verbaalsed võimed, ruumilist taju, mälu ja informatsiooni töötlemise kiirust. <-- Kõik siis osastavasse.
• 20. sajandi alguses avastas Charles Spearman üldise kognitiivse võime - g (ing. general cognitive ability), mida eelistatakse sõnale "intelligents". <-- Kas ta avastas võime või sõnakombinatsiooni, mille lühend on g ja mida eelistatakse sõnale "intelligents"? Kas võimet saab avastada või kas sõna saab avastada? Võib-olla nimetas?
• Juba psühholoogia algus-aegadest alates on uuritud loomuse ja kasvatuse mõju g-le.
• ... avaldas Francis Galton kahest artiklist koosneva seeria kõrgest intelligentsist ja teistest kognitiivsetest võimetest. Sellest kasvas hiljem välja esimene raamat pärinevusest ja kognitiivsetest oskustest ... 1920. aastatel uuriti esmakordselt kaksikuid ja inimeste adoptatiivseid ehk kohanimesega seotud võimeid, uuringud keskendusid samuti g-le. <-- Viimane lause oli väga pikk ja keerukas, toimusid uuringud --> uuriti.
• Esiteks on neuron polariseeritud, informatsiooni vastu võtvad dendriidid on ühel ja sünaptiliste terminalidega aksonid on teises otsas. <-- ühes ja teises parem
• Polarisatsioon on kasulik --> oluline elektriimpulsside ühesuunalisuse jaoks --> pärast.
• Kolmandaks, neuronite rakukeha sisaldab valke ja organelle, mis aitavad sellel --> neuronitel läbi viia ...
• Alapealkiri: Neuroteaduslikud organisatsioonid --> Neuroteaduse organisatsioonid
• Alapealkiri: Neuroteadus molekulaarsel ja rakulisel tasemel või molekuli ja raku tasemel

Kommentaarid:

Personifitseerimist veidikene liiga palju, selle peale võiks lihtsalt natukene mõelda ja mu märkused kohendatud lauseis hakkavad läbi paistma. Neid ei pea arvesse võtma, keel ongi väga piltlik. Aga nende peale võiks mõelda, sest hoopis selgem on pilt kui rääkida inimestest, kes midagi teevad ja uurivad, mitte teadusest ja masinatest. Jääb mõtlemisaineks.

Muidu väga huvitav teema!

algvere (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 21:25 (EEST)

Juhin tähelepanu veel mõnele puudusele ja selgitan, mida artikli koostamisel võiks arvestada.

Esiteks, tuleb arvestada, et siinne artikkel on mõeldud saama Vikipeedia osaks. Seetõttu tuleks artikkel esitada täiendusena/parandusena juba olemasolevale artiklile Neuroteadus, mis on küll napp, kuid Vikipeediale omasel viisil vormistatud (on ka intervikilingid ja kategooriad).

Artikli alguses olev joonis on ingliskeelne. Kui tahta seda joonist kasutada, siis tuleks see tõlkida eesti keelde. Puudub aga sisuline vajadus selle joonise järele.

Täielikult puuduvad Vikipeediale omased siselingid ning ka algus pole vormistatud nii, nagu see Vikipeedias käib.

Esimeses lõigus on lõpus viide, mis käib tegelikult ainult esimese lause kohta. Neuroteaduse definitsioon on artiklis väga olulisel kohal ja siin ei ole seletav sõnaraamat piisav allikas. Üldse peaks artiklis olema kesksel kohal neuroteaduse mõiste avamine ja selle tekke kirjeldamine. Seejärel võiks kirjeldada neuroteaduse alldistsipliine, uurimissuundi jne. Ajaloo osa võiks olla kõige lõpus, ja praegune "ajalugu" on pigem eellugu. Kui ei tea, mis neuroteadus on, siis ei saa ka öelda, mis kuulub selle eellukku. Praegu tundub olevat seosetult esitatud juhuslikke fakte.

Ma ei ole eelkõnelejaga igas asjas nõus. Personifitseerimine on üldlevinud ning sellest hoidumine oleks minu arust kunstlik ja lugemist raskendav. Kui võimalik, siis muidugi tuleks kasutada omasõnu, näiteks ei räägita kraniaalsetest traumadest, vaid koljutraumadest või koljuvigastustest. (Muide, kunagi on populaarteaduslikus kirjanduses räägitud, et arheoloogid on leidnud trepaneeritud koljudega esiaja inimeste jäänuseid, millest on järeldatud, et esiajal on tehtud ajuoperatsioone. Mida sellest praegu arvatakse, seda ma ei tea.) Kui on tegu võõrama sõnaga (aga ka muudel juhtudel), siis "tõlkimise" asemel oleks loomulik kasutada siselinki artiklile, mis vastava mõiste lahti seletab.

Ja artiklis on ka otseseid keelevigu, mida ma ei jõua loetleda, aga näiteks Egiptuse linn on eesti keeles Aleksandria, mitte Alexandria. Andres (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 00:24 (EEST) Andres (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 00:24 (EEST)

Jah, on nii. Mina loen tekste tekstidokumendis, esialgu. Seejärel vaatan, kuidas Vikipeedias asjad käivad. Tasapisi ja järk-järgult. Linkide kohapealt on eelkõnelejal muidugi õigus. Linke tõesti ei ole. Veel ei ole.

algvere (arutelu) 15. oktoober 2012, kell 00:51 (EEST)

Tere taas!

Lisaks eelpool nimetatud soovitustele lisan konkreetselt veel nipet-näpet, mis praegu silma jäi:

• Kõik peab algama lõiguga, mille esimene lause on: Neuroteadus on teadusharu, mis uurib närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
• Defineeritav rasvasesse kirja, ehk: "Neuroteadus on ..."
• Pea kõigele, millele ma soovitasin lisada omakeelse vaste võib vabalt ka lingi teha, ja isegi juhul kui see jääb punaseks, ei kao lootus, et ükskord on selle taga ka seletus

Tegelikult on ju tekst olemas, sellega tuleb aga lihtsalt tööd teha, lisada linke ja tõlkida seda ja teist, soovin selleks jõudu ja olen igati olemas kui vaja peaks minema mingitki abi.

algvere (arutelu) 4. november 2012, kell 17:58 (EET)

Tere!

Loodetavasti on artikkel nüüd nõuetekohane ja keeleliselt mõistetav. Arutasin oma juhendajaga osade sõnade üle, mida mul soovitati tekstis muuta ning jõudsime järeldusele, et näiteks geeni mutatsiooni kohta kasutada sõna "muutus" pole kindlasti piisav ning jätsin selle muutmata. Lisasin hoopis taolistele keerukamatele sõnadele rohkelt siselinke, mis peaks ära seletama, mida ma mõtlesin. Sooviksin, aga väga teada, mida mõeldakse "personifitseerimise" all, sest mina kui bioloog leidsin selle sõna tähenduseks ÕSis "isikustamine" ning ma ei näe enda tekstis kohta, kus oleksin eluta objektile andnud elusa võime. Lisasin oma teksti ka olemasolevale artiklile.

Aitäh nõuannete eest!

Airi

Tere!

Minu meelest võib töö arvestatuks lugeda.

Väga hea, et sõnade üle arutasite, sest olen ju eriala-kauge inimene, seega tahtsin oma tähelepanekutega vaid teie tähelepanu tõmmata, sellele, et ilma lisaseletusteta on tekst väga keeruline.

Personifitseerimine ... see oli minu tähelepanek sellele, et, noh, see on selline asi, et sellele ei mõelda eriti üldse, mõned kognitiivsed lingvistid mõtlevad, näiteks pean silmas niisugust väga tavalist keelelist nähtust, et "buss sõidab" ja "kohus otsustab" ja "ajaleht kirjutab" ja "kool annab hariduse" ja ... Ehkki tegelikult sõidab bussijuht, otsustab kohtunik, kirjutavad ajakirjanikud, hariduse annab jumal-teab-kes, õpetajad, lapsevanemad, sõbrad... Aga teil on näiteks lause: "Neuroteadus uurib geene ja teisi molekule, mis on närvisüsteemi alustalad, üksikuid neuroneid ja neuronite kogumikke, mis moodustavad süsteeme ja käitumisväljundeid." <-- Neuroteadus uurib muidugi, aga selle sees on inimesed, teadlased. Seda ma mõtlesin, muud midagi. See oli lihtsalt minu erialakiiks :) Te ei pea midagi muutma!

Töö on korras, minu silmis igal juhul.

algvere (arutelu) 12. november 2012, kell 22:28 (EET)

Palun tõstke töö ka artikliks.

algvere (arutelu) 24. november 2012, kell 16:22 (EET)