Kasutaja:VladislavTomasomm/liivakast
hüdroenergia jaamade evolutsioon
Hüdroelektrijaam muuda
Debdo 1878, 4 KW
Kuulus leiutaja Lord Armstrong oli esimene, kes tegi edu sammud hüdroenergias. Tal oli suur maja sügaval metsa sees järve lähedal. Seal majas oli galerii, mida tal meeldis oma külalistele näidata, kuid isegi päevasel ajal oli seal pisut hämar. Nii otsustaski Armstrong, et ta peab saama galerii valgustatud. Selleks ehitas ta veekogu äärde dammi, et tõsta järves olemas olevat veetaset ja seeläbi suurendada ka veerõhku veekogu põhjas. Seejärel suunas Lord A. vee järve põhjast toruga teisele poole dammi otse turbiini, mis oli ühenduses generaatoriga. Elektri juhtimiseks järve kaldalt majja, kulus lord armstrongil 5 tonni vaske.
Jõe ümbersuunamine muuda
Marèges Dam 1935, 122 MW
Peale esimest maailmasõda oli Prantsusmaal majanduskriis. Kasutada sütt energia allikana ei olnud enam mõistlik, kuna söe transpordile kulus väga palju energiat ja resursse. Nii hakkas Prantsusmaa mõtlema uue energiaallika peale. Valik langes hüdroenergia peale.
Dammi ehituseks oli vaja jões olemasolev vesi ära juhtida, kohas kus taheti damm ehitada. ehitati kaks suurt müüri, 1 enne ehitusplatsi ja 2 pärast. Lõpuks paigutati suured torud ümber müüride, et veel oleks kuhugi minna. Peale dammi valmimist, müürid eemaldati.
See damm tootis piisavalt energiat, et toita ära kogu rongiliiklus Pariisist Leooni
Betoon muuda
Hoover Dam 1936, 1 345 MW
Et ehitada veel suurem damm, insenerid seisid silmitsi järgmise probleemiga. Nii suure betooni koguse juures tuleb arvesse võtta ka betooni paisumine. Juhul kui nad valavad terve dammi korraga siis konstruktsiooni kest jahtub maha palju kiiremini kui sisemus ning seejärel tekivad praod. Lahendus oli valada samm sammu haaval, kuid endiselt oleks probleeme tekitanud betooni kuivamine. Nii otsustas üks insener paigutada algusest peale vee torud läbi terve konstruktsiooni, et ehituse käigus juhtida sealt kaudu vett ja jahutada segu.
Üleujutus muuda
Grand Coulee Dam 1942, 2 000 MW
30 mai, 1889 Pennsylvania, vihma kallas öö ja päev. Veetase jões tõusis ja tõusis, kuni vesi hakkas üle dammi ääre jooksma. Üks hetk damm ei pidanud enam vastu ja kogu veemass suundus linna. Terve linn oli hävitatud. Viga oli dammi konstruktsioonis. Üle ääre paiskuv vesi oli hakanud uhama dammi jalamit ja ükshetk damm ei suutnud enam püsti püsida.
Grand Coulee dammi ehitamisel insenerid lisasid “trampliini” dammi jalamile, nii kaotab vesi pärast maandumist enda algse liikumissuuna.
Laevandus muuda
Krasnoyarsk Dam 1972, 6 000 MW
Venelased seisid silmitsi järgmise probleemiga dammi ehitamisel. Dammi olemasolu blokeerib laevade liikumist. Lahendus oli laevade transport suures „vagunis“ mööda raudteed, mis ühendas dammi mõlemat poolt. Kogu see süsteem töötas generaatorite abil ,mis tekitasid võimsat veerõhku.
Setted muuda
Three Gorges Dam 2003, 22 500 MW
Üks damm oli ehitatud egiptuses 1970 a. et kaitsta sealseid elanike veeuputustest, kuid see tekitas uusi probleeme. Allavoolu elavad maaelanikud märkasid, et põldudel kasvav saak hakkas vähenema. Teadlased avastasid, et toitainerikas muda oli hakanud kogunema tammi jalamile. Lahenduseks insenerid lisasid dammi jalamile avad, mida saab avada, kui on tarvis kogunenud muda allajõge juhtida.
Vaata ka muuda
Viited muuda
Välislingid muuda
- Euroopa Komisjon, Natuura 2000. [1]