Kasutaja:Tönu Eevere/liivakast

Mall:Proovigem vaadelda Vaakuumi kui "eetrit": "Higgsi vaakuumina"

Дмитрий Казаков | Доктор физико-математических наук, главный научный сотрудник Лаборатории теоретиче rusnovosti.ru Открытие бозона Хиггса.


Tonu Eevere Kiitus teadlasele, kes ka ise aru saab, millest kõneleb! Proovin üldistada:

  • On olemas nn. "Higgsi vaakuum", milles toimuvate üksikute fluktuatsioonide näol on meil võimalik vaadelda "bosoneid - kui nö. massi omistajaid"; sellisel keskkonnal on olemas viskoosne "kondensaat", mis määrab nii footoni kiiruse c kui ka "massi" - "laiskuse mõõdupuuna" e. inertsi. Bosoni mass on suurusjärgus "125 prootonit". *

Kahjuks jääb sõnavõtu aluseks "lähimõju printsiip" - mis "eraldab kujutluse liikumisolekust kui massi-osast" (?!)

  • Bosoni nn. kondensaadi mudeli olen esitanud (oma esinemistes siin kuskil): kui "hajutatud liikumises osakestest n, kiirusel c, milledel omaette puudub mass/inerts"; "kondensaat" on siinjuures kui Z-kujuliste osiste z "supp", mille otspunktidel on võime haakuda nende "kiirusel c liikuvate osistega - kui neutriinodega"; seni kuni on "täidetud" üks Z otstest, ei oma osised n ja z inertsi (peale sirgjoonelise kiiruse c suuna ja suuruse); juhul, kui Z-ga haakub teine n, kaasates kiiruse c (moondudes sirgkiiruselt c - ringkiiruseks w), omandab Z ka "spinni" - ja sellega ka inertsi, kui "laiskuse mõõdupuu" (mida võib nimetada juba footoniks). *

"Kõik uus - see on ammuunustatud vana!" /P.Dirac/

    • Tuleb vaid taastada "eetri" mõiste - andmaks sellele "Higgsi vaakuumi" seosed - ja vaadelda kompleksselt nii "algmassi m kui ka selle liitumist kiirusega v (kas siis nö. diferentsiaalkujul a-na või "kuidagi teisiti" /Einsteini kirjadest: sooviga liikumise kirjeldamiseks "kuidagi teisiti kui diferentsiaalkujul, mis ei olevat mõistuspärane"./).

Katsed (Fitzgerald) leida kiirust "eetri" suhtes - on olnud mõttetud (kui mõõtmised Signaali väljastaja (Maa) suhtes.).

Higgs (ja veel 2 belgia füüsikut) avaldasid vajaduse "Higgsi bosoni" järgi 1964. aastal. Ka mina tutvusin tollal selle vaatenurgaga, kuid läksin "teist teed": osundatud artikli "ilmestamisel" toodud nn. kompleksarvude näitel - läks nö. akadeemiline teadus selle "imaginaarosa" kallale, sellal kui mina maadlesin "üldarusaamaga/täisosaga". Ressursside vahe on olnud astronoomiline: ühel pool terved kollektiivid, aeg ja piiramatud ressursid - teisalt vaid üksikisik, kes pole alates 80-ndaist koguni diskussiooni saanud avada. Minu poolt on jäänud vaid: JONNAKUS. (Vt. KASUTAJA TÖNU)