Kasutaja:Soomardikas7/Eesti geodeetiline süsteem
Eesti geodeetiline süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem, mis tagab geodeetiliste, gravimeetriliste, topograafiliste, kartograafiliste ja maamõõdutööde teostamise ühtses koordinaatsüsteemis. Eesti geodeetiline süsteem kehtestati Keskkonnaministri 04. veebruar 2005 määrusega nr 4 (RTL, 18.02.2004, 17, 267). [2]
Eesti geodeetiline süsteem koosneb:
- geodeetilisest referentssüsteemist - ETRS89
- tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemist - L-EST97
- kõrgussüsteemist - BK77
- gravimeetrilisest süsteemist
Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa terrestriline Referentssüsteem 89 (ETRS89). ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (IERS) Rahvusvahelise Terrestrilise Referentssüsteemiga (ITRS) epohhil 1989.0 ning on fikseeritud Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse rahvusvahelise referentsellipsoidi GRS80 parameetreid. Eestis loetakse ETRS89 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984 (WGS84) koordinaadid identseteks.
ETRS89 realisatsiooniks Eestis on I klassi geodeetilise võrgu punktid ja nende koordinaadid. Eestis tähistatakse ETRS89 realisatsiooni ruumilisi ristkoordinaate ja geodeetilisi koordinaate lühendiga EUREF-EST97.
Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemiks on L-EST97, mille koordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsiooni LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80. LAMBERT-EST parameetrid on järgmised:
- lõunapoolne lõikeparalleel BS = 58° 00' põhjalaiust
- põhjapoolne lõikeparalleel BN = 59° 20' põhjalaiust
- telgmeridiaan L0 = 24° 00' idapikkust
- koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid: B0 = 57° 31' 03".19415 põhjalaiust, L0 = 24° 00' idapikkust
- koordinaatide algpunkti tasapinnalised ristkoordinaadid: x = 6 375 000 m, y = 500 000 m
Kõrgussüsteemiks on Balti kõrguste süsteem 1997 (BK77). Kõrgussüsteem on määratud järgmiselt:
- kõrgussüsteemi null ühtib ajavahemikus 1825-1840 tehtud Kroonlinna merevee taseme mõõtmise keskmise tulemusega
- kõrgussüsteemi epohh on määratlemata
- kasutatakse keskmist Maa püsivate loodete süsteemi
- kõrgused arvutatakse normaalkõrgustena. Maa raskuskiirenduse normaalvälja arvutamisel kasutatakse Helmerti 1901. a valemit. [1]
Gravimeetriliseks süsteemiks on Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Võrgu (IAGBN) 1988. a andmetöötluse standarditel põhinev süsteem. Gravimeetrilise süsteemiga on määratletud ajas varieeruvate ja püsivate tahke Maa loodete, pooluste triivi, atmosfääri masside mõjude arvutamiseks vajalikud eeskirjad, kokkulepped ning modelleeringud. Gravimeetrilise süsteemi realisatsiooniks Eestis on I klassi gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduste väärtuste kogum GV-EST08.