Kasutaja:Sildojas/Vesinikuühendid

Vesinikuühendid on keemilised ühendid, mille üheks koostisosaks on vesinikuaatom(id) ^[1].

Vesinikust üldiselt muuda

Vaata lähemalt Vesinik

Atomaarne vesinik H on väga lühikese elueaga, moodustades kiiresti molekulaarse H₂, mida ennast võib samuti lugeda vesinikuühendiks ^[1]. Tavatingimustel ei ole vesinikugaas väga reageerimisvõimeline. Siiski tuntakse paljusid vesinikuühendeid. Vesinik võib moodustada ühendeid peaaegu kõigi teiste elementidega. Tähtis omadus on ka vesiniksidemete moodustamine. Vesinik moodustab mõlema laenguga ioone, positiivne H⁺ (prooton) annab aluse protolüütilisele happe-alus teooriale ning negatiivset iooni (hüdriidioon H^-) leidub näiteks hüdriidides. Niisiis meenutab vesinik osalt nii leelismetalle kui ka halogeene ^[2]. Vesinikule on iseloomulik kõrge ionisatsioonienergia (1312 kJ mol^-1) ning madal, kuid positiivne elektronafiinsus (73 kJ mol^-1) ning keskmine Paulingi elektronegatiivsus (2.2) ^[2]^[3].

Hüdriidid muuda

Vaata lähemalt hüdriidid

Mistahes vesiniku ühendeid teiste elementidega võib kutsuda hüdriidideks olenemata sellest, kas seal esineb vesinikku anioonsel kujul (hüdriidioon H^-). Hüdriidid jagatakse tavaliselt kolmeks: molekulaarsed, ioonilised ja metallilised hüdriidid ^[3]^[4]. Tihti kasutatakse definitsioonina ka vesinikuühendit, kus ühel või mitmel vesinikuaatomil on nukleofiilne, redutseeriv või aluseline tsenter ^[5].

Molekulaarsed hüdriidid muuda

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 Wallace, M. J; Hobbs, P. V. "Hydrogen compounds". Vaadatud 14.09.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ ^2,0 ^2,1 Atkins, P; Jones, L. (2010). Chemical Principles: The Quest for Insight (5th ed.). New York: W. H. Freeman and Company. Lk 615-619.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ ^3,0 ^3,1 P.W. Atkins, T.L. Overton, J.P. Rourke, M.T. Weller (2010). Shriver and Atkins' Inorganic Chemistry. New York: Oxford University Press. Lk 274-278.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Zumdahl, S.S. "Hydride". Encyclopedia Britannica.
↑ Greenwood, N. N.; & Earnshaw, A (1997). Chemistry of the Elements (2nd Edn.). Oxford: Butterworth-Heinemann.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[:0-1] 1,0 ^1,1 Wallace, M. J; Hobbs, P. V. "Hydrogen compounds". Vaadatud 14.09.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[:2-2] 2,0 ^2,1 Atkins, P; Jones, L. (2010). Chemical Principles: The Quest for Insight (5th ed.). New York: W. H. Freeman and Company. Lk 615-619.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[:1-3] 3,0 ^3,1 P.W. Atkins, T.L. Overton, J.P. Rourke, M.T. Weller (2010). Shriver and Atkins' Inorganic Chemistry. New York: Oxford University Press. Lk 274-278.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[4] Zumdahl, S.S. "Hydride". Encyclopedia Britannica.

[5] Greenwood, N. N.; & Earnshaw, A (1997). Chemistry of the Elements (2nd Edn.). Oxford: Butterworth-Heinemann.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]