Kasutaja:Ramsik/liivakast

Põhjamaade raamatukogunädal

hommikuhämaruses ja videvikutunnil

1995.aasta augustis kogunesid Põhjamaade raamatukogude suhtekorralduse spetsialistid Kopenhaagenisse, et arutleda tihedamate koostöövõimaluste üle Põhjamaade raamatukogude vahel. Seminari üheks eesmärgiks oli taas ellu äratada Põhjalale omane kaugetest aegadest pärinev jutuvestmistraditsioon. Sündis idee iga-aastasest Põhjamaade raamatukogunädalast. Nagu vanadel aegadel videvikutundi pidades, kogunesid inimesed raamatukogudesse kõikjal üle Põhjala, et ette lugeda ja kaasa elada põnevatele ja toredatele lugudele, mis pärit põhjamaisest kirjandusest. Sündmus kavandati aasta kõige pimedamale ajale, novembri algusesse. Ühel ja samal õhtul, ühel ja samal kellaajal kustutati kõikjal Põhjamaade raamatukogudes elektrivalgus ning loeti ette üht ja sama, hoolikalt valitud teksti, küünlavalgel, üle kogu Põhjala. Ettevõtmine sai nimeks vana põhjamaise traditsiooni järgi videviku saabudes jutte pajatada – Kura skymning (e.k. Videvikutund või Õhtuhämarus). Projektis tegid koostööd Põhjamaade raamatukogude esindajad, Põhjala Ühing, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning Nordbok. Esimest korda toimus Põhjamaade raamtukogunädal 1997.aastal, teemaks “Sõna Põhjalas”. Raamatukogunädala koduleheküljel www.bibliotek.org avaldati vastav informatsioon: nädala teema, tekstid, ideekataloog, kontaktid, regitreerumine osavõtuks. End meldinud raamatukogudele saadeti tasuta infobrošüüre ja plakateid (taani, some, fääri, grööni, islandi, põhjasaami, norra ja rootsi keeltes) ning postkaarte. Juba 1998.aastal liitusid üritusega ka Baltimaad. Videvikutund raamatukogus oli algul mõeldud täiskasvanutele. 1999.aastal toimusid üritused ka lastele. Ette loeti peatükk Astrid Lindgreni raamatust “Vahtramäe Emil”. Sündmuse toimumisajaks koolidele, päevakeskustele ja lasteraamatukogudele sai hommikupoolik ja ettevõtmise nimeks Kura gryning (Hommikuhämarus).

Põhjamaade raamtukogunädala üritustele registreerub igal aastal üha rohkem raamatukogusid. Statistika aga ei näita täit pilti osavõtjate arvu kohta, sest sageli teatavad endast vaid pearaamatukogud, aga filiaalid või väiksemad raamatukogud ei anna oma üritustest teada. Ka on raske esitada täpseid andmeid publiku kohta. Kui arvutada kokku osalejad kõikides koolides ja erinevates laste ja noortega tegelevates organisatsioonides, mis raamtukogutunnist hommikuhämaruses osa võtavad, saame kokku kuuekohalise arvu. Ükski teine põhjamaine kultuuriüritus pole saanud nii suure tähelepanu osaliseks ei pressis ega teistes meediakanalites kui Põhjamaade raamatukogunädal. 1995.aastast pärit idée korraldada iga-aastast Põhjamaade raamatukogunädalat on näidanud ülimat elujõulisust Põhjamaade raamatukogunädala teemade kronoloogia:

1999 .a. “Sõna Põhjalas”

1998 .a. “Huumor Põhjalas”

1999 .a. “Legendid ja müüdid enne ja nüüd”

2000 .a. „Laps Põhjalas“

2001.a.     „Sõnad ja viisid Põhjalas“

2002.a.     “Sõna on Põhjalal”

2003.a.     “Meri ja Põhjala”

2004.a . “ Oli kord Põhjalas”

2005.a. “Reisides Põhjalas”

2006.a. “Põnevust Põhjalas”

2007.a. “Naine Põhjalas”

2008.a. “Armastusest Põhjala vastu”

2009.a. “Sõda ja rahu Põhjalas”

2010. a. “Maagiline Põhjala”