Kasutaja:MerikeH/liivakast

Põhumaja

muuda

Põhumaja on põhupakkidest ehitatud hoone. Põhumaja on äärmiselt ökoloogiline.

Fail:Põhumaja.jpg


Põhumaju on põhiliselt kahte tüüpi konstruktsiooniga: kandva puitsõrestikuga ja kandvate põhupallidega. Esimesel juhul lisandub põhitoormele põhule ka puidu kasutamine. Mõlemal juhul lisaks veel ka seinapindade krohv.


Ehitamine

muuda
  • Hoone aluseks (vundamendiks)võib olla nii tavaline lintvundament, plaatvundament kui ka vaivundament. Vundamendi väline soojustus tuleb kindlasti teha tavalisest penoplastist, kuna põhk on niiskustundlik.

Puitkandesõrestiku puhul pääseb tavalisest puitkarkassmajast erinevalt lihtsamini. Kuna põhumaja on kergem, võib tavalise 50×150 millimeetrise läbimõõduga prusside asemel kasutada vabalt 50×100 millimeetrise või isegi 50×50 millimeetrise läbimõõduga prusse. Põhupallid on ka soojustuse eest. Seega on sein paksem pole vaja ka õhema karkassi puhul külma karta. Kandvate põhupallide puhul tuleb need hästi kõvasti kokku pingutada.

Puitkarkassil majale kõrguspiiranguid ei ole. Kandvate põhupallidega saab ehitada vaid kuni kahekorruselise hoone.

  • Valminud seintele kantakse sisse ja välja seitsme- kuni kümnesentimeetrine krohv. Materjaliks sobivad hingavad looduslikud krohvid, näiteks savi- või lubikrohv. Mittehingav kunstmaterjalist krohv ajab maja hallitama ja mädanema.
  • Katusekatte valikul ei ole tavalisest majast erinevust. Katus tuleks teha kindlasti räästaga. Et põhumaja kardab vett keskmisest hoonest enam, peab räästa laius olema vähemalt 70 cm.

Tegelikult on põhumaja sisuliselt ikkagi puitkarkassmaja. Kuigi selle karkassi prussi läbilõige ei pea olema sama suur kui puitkarkassmajal. Selle ehitamine hoiab kindlasti kõvasti raha kokku ja säästab üsna tugevalt ka keskkonda. [1] [2]] [3]

Tartumaal, Kännu talus, on peremees ja -naine ehitanud omal käel ühe vahva põhumaja. [4]

Vaata lisaks
muuda

https://en.wikipedia.org/wiki/Straw-bale_construction

Viited

muuda