Vikipeedia

Kasutaja:Lukas Lepik/Kurt Lewini juhi käitumisteooriad

< Kasutaja:Lukas Lepik


See lehekülg on esitatud kustutamiseks.

Põhjus: Test page Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Kurt Lewini juhi käitumisteooriad muuda

Antud Vikipeedia artikkel on loodud Tartu Ülikooli Johan Skytte Instituudi kursuse Avaliku ja kolmanda sektori organisatsiooonide juhtimine raames 2023. aastal. Artikkel selgitab Kurt Lewini käitumisteooriaid, mis on omased organisatsiooni ja poliitilistele liidritele. Nendeks on autokraatne, demokraatlik ning laissez faire.

Antud Vikipeedia artikli käigus selgitatakse, kes oli Kurt Lewin, milline nägi välja eksperiment, milline käitumine on omane nii autokraatsele, demokraatlikule kui ka laissez faire tüüpi liidritele. Lisaks on toodud välja ajalooliselt tuntud poliitilised juhid, kes suhestuvad Lewini juhi käitumisteooria kirjeldustega.

Kurt Lewin muuda

Kurt Lewin (9.09.1980 Moglino, Saksamaa - 12.02.1947 Newtonville, Ameerika Ühendriigid) oli sakslasest sotsiaalpsühholoog [1]. Tema uurimisvaldkonnaks oli käitumisteooria ja grupidünaamika. Kaks aastat enne oma surma lõi ta Grupidünaamika Uuringute Keskuse Massachuttsetsi Tehnoloogia Instituudis.

Eksperiment muuda

Eksperiment, mis uuris liidrite käitumist, leidis aset 1939. aastal. [2] Antud uuringu valimiks olid 11-aastased poisid. Tema uuringukaaslased olid R. Lippit ja R. K. White. Laissez faire tüüpi liidri avastas Lewin, kes nägi seda White'i juhtimise puhul.

Eksperiment toimus järgmiselt. Poiste ette ilmus kolm erinevat juhti (vastavalt käitumisteooriale). Iga juht andis vastavalt korraldusele poistele ülesande. Ühel hetkel juht lahkus ning hakati uurima, kuidas poisid edasi töötavad ja omavahel suhtlevad [2]. Selle uuringuga sai Lewinist eksperimentaalne sotsiaalpsühholoog.

Autokraatne liider muuda

Autokraatset liidrit iseloomustab täielik võim ja autoriteetsus organisatsioonis [3]. Autokraatlik juht on kontrolliv ja isegi diktaaorlikke joontega [4]. Neil on madal moraal. [5]Autokraatne käitumine juhi puhul võib toimuda näiteks kriisiolukordades, kus on vajalik kiire ja konkreetne tegutsemine. Meeskonnaliikmetel ei ole luba osaleda läbirääkimistel. Juht osaleb otustusprotsessis ainuisikuliselt ning ei konsulteeri teiste grupiliikmetega [3].

Uuringutulemustest selgus, et selline liider motiveerib rühma. Kuid peamiselt on tagajärjeks siiski vaenulik keskkond, sest valitseb pahameel ja stress. Autokraatne juhtimine võib viia revolutsioonini [6]. 11-aastaste valimi hulgas näis, et lapsed olid küll produktiivsed, kuid neil kadus loominguline pool [3]. Juhi lahkumisel ruumist muutusid nad rahulolematuks ning agressiivseks. Ei arvestatud üksteisega.

Demokraatlik liider muuda

Demokraatlikule juhile on omane kaasata otsustusprotsessi tiimiliikmeid [6]. Siiski jääb viimane sõna kui ka vastutus juhile [3][4]. Organisatsiooni, kus juht on demokraatlike omadustega, iseloomustab koostöine, kaasav ning positiivselt meelestatud töökeskkond [3]. Neile on oluline, et otsused saavutaksid soovitud tulemuse ka rühmaliikmetele endile [6]. Ka nad ise tunnevad sel juhul, et nad on olulised. Demokraatlikul liidril on kõrge moraal [5].

Uuringus olid lapsed vähem produktiivsemad, võrreldes autokraatse liidri puhul, kuid neil oli kvaliteetsem sooritus[4]. Samuti tuli esile nende loomingulisus. Kui eksperimendi käigus juht lahkus, siis lapsed jätkasid rahus töötamist [2].

Laissez faire tüüpi liider muuda

Organisatsioonis, kus liider on laissez faire tüüpi, toimub põhimõtteliselt kogu otsustusprotsess tiimiliikmete endi vahel [6]. Juhil on väike osalus otsustusprotsessis. Lisaks on ka tema moraali hinnatud madalaks [5]. Gruppidel on täielik vabadus liidri poolt [3]. Antud tüüpi liidri käitumine toimib seniks kuni keskkonnas on motivatsioon ning liikmetel suutlikkus [6] Lisaks peavad olema tõhusaks toimimiseks kaasatud spetsialistid ja/või eksperdid [4]. On suur oht, et tiimiliikmed satuvad omavahel konflikti, sest puudub keegi, kes neid ohjeldaks [3].

Eksperimendi puhul märgati, et laissez faire tüüpi liidri käitumine tekitas laste hulgas rühmitusi [4]. Lõpuks päädis see sellega, et nad süüdistasid üksteist ja keeldusid võtmast vastutust. Antud juhtimisteooria puhul on omane grupi väikeim produktiivsus, kuid kõrgeim argumenteeritus [3].

Lewini juhi käitumisteooriate näited avalikus sektoris muuda

 
Lyndon Johnson

Autokraatne liider Lyndon Johnson muuda

Kurt Lewini teooria põhjal on leitud autokraatse liidri tunnuseid Lyndon B. Johnsonil. Johnson oli Ameerika Ühendriikide 36. president [7].

Lyndon B. Johnsoni puhul oli omane agressiivne juhtimisstiil, mis aitas tal seadusi vastu võtta. Et muutusi ellu viia kasutas ta tihti ähvardusi ning agressiivset suhtlusstiili [3]. Peale tema ametiaega on hinnatud, et just autokraatne juhtimisstiil aitas tugevalt kaasa sellele, et tema poolt soovitud seaduseelnõud vastu võetaks.

 
Nelson Mandela (2000)

Demokraatlik liider Nelson Mandela muuda

Demokraatliku liidrina saab näiteks tuua Nelson Mandela, kes oli aastatel 1994-1999 Lõuna-Aafrika Vabariigi president [8].

Mandela on tuntud kui võrdõiguslikkuse eestkõneleja. Selle eest võitlemise puhul on tähendatud demokraatliku liidri käitumisstiili tunnuseid. Ta kaasas läbirääkimistele erinevate poliitiliste vaadetega inimesi ning kuulas nende arvamusi [3]. 1962. aastal vangi läinud Mandela vabastati 1990. aastal [9]. Presidendiks saades andestas ta oma endistele vaenlastele, kui otsustas nad hoopis enda valitsusse võtta [3].

 
James Buchanan

Laissez faire tüüpi liider James Buchanan muuda

Laissez faire tüüpi liidri näiteks on 19. sajandil ametis olnud Ühendriikide president James Buchanan [10].

Tema juhtimist on käsitletud pigem nõrgana ja läbikukkununa. Ametis oli Buchanan ajal, mil Ühendriigid olid hädas orjusega [3]. Tema valitsuses ei olnud eesmärke ning puudus koostöö. Poliitilise suutmatuse tagajärjel polariseerus riik. Tema partnerite seas valitses samuti rahulolematus. Tulemusena võttis ohjad enda kätte tollane Sõjaminister, kes pooldas Ühendriikide lõunaosa. Ehk Buchanan, kes oli liidrirollis, ei saanud sellega hakkama.

Viited muuda

  1. ↑ "Kurt Lewin | Field Theory, Gestalt Psychology, Group Dynamics | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 1. detsembril 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Wheeler, Ladd (2008). "Kurt Lewin". Social and Personality Psychology Compass. 2 (4): 1638–1650 – cit. via Wiley.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 Carlin, David. "Democratic, Authoritarian, Laissez-Faire: What Type Of Leader Are You?". Forbes (inglise). Vaadatud 1. detsembril 2023.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 leadership (1. juuni 2022). "Lewin's Leadership Theory Explained | Leadership and Performance Partners". Leadership & Performance Partners (Austraalia inglise). Vaadatud 1. detsembril 2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Crosby, Gilmore (2021). "Lewin's Democratic Style of Situational Leadership: A Fresh Look at a Powerful OD Model". The Journal of Applied Behavioral Science. 57 (3): 398–401 – cit. via Sagepub.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 "Autocratic, democratic or laissez-faire - what's your leadership style? | Virgin". Virgin.com (inglise). Vaadatud 1. detsembril 2023.
  7. ↑ "Lyndon B. Johnson | Biography, Presidency, Civil Rights, Vietnam War, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). 27. november 2023. Vaadatud 4. detsembril 2023.
  8. ↑ "Nelson Mandela | Biography, Life, Education, Apartheid, Death, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). 2. detsember 2023. Vaadatud 4. detsembril 2023.
  9. ↑ "MINEVIKUHETK | 11. veebruar: lõppes Nelson Mandela pikk vangistus". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 4. detsembril 2023.
  10. ↑ "James Buchanan | Facts & Accomplishments | Britannica". www.britannica.com (inglise). 10. oktoober 2023. Vaadatud 4. detsembril 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Lukas_Lepik/Kurt_Lewini_juhi_käitumisteooriad&oldid=6534440"