Ava peamenüü

Rullsuusad (Rollerskis)Redigeeri

AjaluguRedigeeri

Esimesi rullsuuski hakati valmistama 1930ndate keskel Itaalias ja Põhja-Euroopa. Esimest rullsuuskade mudelit kutsuti teise sõnaga ski skett, millel oli 3 ratast (üks ees ja kaks kõrvuti taga) 35 sentimeetrise läbimõõduga. Tagumised rattad hoidsid viltu, nii et ratta ülemised kaared puutused peaaegu kokku. Sellisel juhul kaardusid ratta alumised osad väljapoole ning toetasid tugevalt sõitjat. Suusa keskel asetses mehhanism, mis jalga edasi tõstes suusa n-ö murdus ning tagumised ratta ettepoole liigutas. Sellisel juhul ei pea sõitja tõstma jalga koos kogu suusaga ning rattad jäävad maapinnale. Esimesel mudelil oli olemas ka pidur, kuigi seda oli väga raske kasutada. Pidurit vajutades surus mehhanism rauast kangi tagumiste rataste vahele. See aga andis arenguruumi rullsuuskade edasiseks kujundamiseks. Õppides esimesest mudelist loodi uus prototüüp, mis kandis nime ski skett F. Uuenduse käigus lisati suusale juurde lisavedru tänu millele oli sportlasel rohkem jala tõstmise ajal ruumi. Iga uue mudeliga muutus rullsuusatamine järjest kergemaks ja lõbusamaks, nii et 1975. aastal muutusid need väga populaarseks. Rullsuuski hakati kasutama nii spordivõistluses kui ka toredaks aja veetmise võimaluseks. Peamised muudatused toimusid enne 80ndaid ja 80ndatel. Kõigepealt muudeti mudelit eemaldades selle n-ö murdepunkti. 80ndatel võeti kasutusele uisutamise stiil ning selle tõttu toimus teine suur muudatus. Kolme ratta asemel lisati ühele suusale vaid kaks rattast, mis sai alguseks tänapäeval pidevalt nähtavatele rullsuuskatele.


Rullsuuskade kirjeldus tänapäevalRedigeeri

Praegusel ajal on rullsuuski kahes valikus, üks uisutehnika ja teine klassikatehnika jaoks. Uisutehnika rullsuuskade rattad on enamasti suuremad kui klassika, 70-100 mm läbimõõduga ja 24-30 mm laiused. Levinud standardid on nt 100x24, 80x24, 70x30 mm. Klassikatehnika rataste diameeter on tavaliselt vahemikus 65-80 mm, laius 40-55 mm ning on kummist, kuna on aeglasemad ja imiteerivad suuskadega lumel sõitmise kiirust. Näiteks ühe tänapäeval enimkasutusel olevate rullsuuskade kaal on 1,4 kg, pikkus 620 mm ja uretaanrattad läbimõõduga 71mm, laius 30mm.


Rullsuuskadega sõitmise ABCRedigeeri

Rullsuuskadel sõitmine on väga sarnane lumel suusatamisega - treenib samu lihasgruppe ning annab väga hea ettevalmistuse suusahooajaks. Uisutehnika rullsuuskadega saab sõita vaid uisutehnikas, kombi- ja klassikarullsuuskadega saab sõita mõlemas tehnikas. Klassikatehnika jaoks mõeldud rullsuuskadega uisutamine ei ole siiski soovitatav, kuna rikub rattaid. Esimestel kordadel tuleb rohkem tähelepanu pöörata tasakaalu hoidmisele, kuna rullsuuskade puutepind maaga on väiksem ja raskuskese kõrgemal kui lumel. Suusakeppide teravikud peaksid jääma kehast tahapoole, et vältida rullsuusa takerdumist kepi taha. Alustamiseks valida sile ja tasane liikluseks suletud plats, kus tuleks õppida ilma keppideta rullsuuskadel püsima, esimesi tehnilisi samme tegema ning suusa ja kiiruse tunnetamist. Sõidu ajal on oluline rullsuuski jalas vahetada olenevalt sõidu pikkusest ja kestusest nii, et mõlemad rullsuusad saaksid võrdselt sõita nii vasakus kui paremas jalas. Nii tehes kuluvad rattad ühtlaselt ega hakka viltu veerema (nö kõrvale kiskuma). Rullsuuski võib vahetada teatud ajaintervalli tagant või nt treeningu ajalise kestuse poole peal. Kui kella ei ole, siis nt poole distantsipikkuse peal, edasi-tagasi sõites pöördepunktis.


Sõitmise ohutusRedigeeri

  • Enne igat sõidukorda kontrollida rataste vaba veerevust.
  • Kontrollida, kas ratta poldid ja mutrid on kinni (vajadusel pingutada).
  • Vaadata üle, et raamil ja harkidel ei oleks pragusid, kõverusi ega muid suuremaid kahjustusi (vigade ilmnedes viia rullsuusad hooldusesse).
  • Enne sõitma minemist veenduda, et raja olud on sobilikud sõitmise jaoks (kivisi ja liiva pole rajal).
  • Sõites kanna kiivrit!
  • Rullsuusataja on liiklusseaduse järgi kohustatud avalikel teedel halva nähtavuse korral või pimedal ajal kandma helkurit või laternat.
  • Uue Eesti Liiklusseaduse § 2 alusel on rullsuuskadel liikuja jalakäija, seega peab liikluses osalemisel juhinduma jalakäijatele ettekirjutatud reeglitest.
  • Tuleb olla tähelepanelik kaasliiklejate suhtes, kuna rullsuuskadel puuduvad pidurid!
  • Sõida vastavalt oma võimetele ja oskustele, mitte püüda teistega sammu pidada!

ViitedRedigeeri