Kasutaja:Liis2660/liivakast

Mis on eesti keeles erilist?

Eesti keel on üks umbes seitsmest tuhandest maailma keelest. Mis teeb eesti keele eriliseks võrreldes ülejäänud maailma keeltega?

Käänete rohkus

Üks silmatorkavamaid eesti keele eripärasid on käänete rohkus. Maalima keelestruktuuride atlases (world atlas of language structures, WALS) vaadeldud 261 keele hulgas on tervelt 100 sellist, kus üldse käändeid ei ole, ning leidub vaid 24 keelt, kus käändeid on üle kümne.

Astemevaheldus

Eesti keele käänamise-pööramise teeb keerukaks astmevahelduse süsteem: iga sõna kasutamiseks peame teadma, millised tüvevaheldused selle sõna puhul toimuvad. Keeleajalooliselt vanem astmevahelduse süsteem on laadivaheldus, kus mingi häälik kaob käänamisel või pööramisel, või muutub selle kvaliteet ("laad"), näiteks: tuba: toa, saagima: saen, poeg: poja.

Välde

Välde on kahtlemata eesti keele kõige tuntum ja seetõttu ka kõige erilisem nähtus keeleteadlaste jaoks. Kui maailma keeltes on tavaline, et eristatakse lühikesi ja pikki häälikuid, mis tähendusi eristavad, siis eesti keeles on kolm pikkusastet, mis kõik on erineva tähendusega.

Vokaalid

Eesti keeles on üheksa vokaali /a' e' i' o, u, õ, ä, ö, ü/ ning sellega paistab ta maailma keelte hulgas hästi silma: WALS-i järgi on näiteks 564-ja vaadeldud maailma keele hulgas vaid 184 (33%) sellist, kus vokaale on üle seitsme. Lisaks vokaalirohkusele on eesti keelele iseloomulik ka vokaaliühendite ehk diftongide rohkus - neid on üldkeeles tervelt 36.

Kahe keeleliidu mõju

Eesti keelt on mõjutanud kaks keeleliitu - Läänemere ja Euroopa keeleliit. Läänemere keeleliit koosneb laiemalt ümber Läänemere kõneldavatest keeltest. Läänemere idakaldal on olnud tegemist tihedate mikrokontaktidega keelte vahel, mitte ühe keele domineerimisega piirkonnas, seetõttu on vastastikuseid mõjutusi grammatikas palju. Euroopa keeleliidule iseloomulikud keelelised jooned jõudsid Eestisse ennekõike saksa keele vahendusel.

Kaks tegevusnime

Eesti keeles on kaks tegevusenime - ma- ja da-tegevusnimi. Enamik ümberkaudseid keeli ajab läbi vaid ühe tegevusnime ehk infinitiiviga.

Aluse sihitise käände-vaheldus

Eesti keele üks keerukamaid ja omapärasemaid kohti on kahtlemata aluse ja sihitise käände-vaheldus. Nii näiteks eristame täis- ja osaalust. Olulisemad tegurid sihitise käände valikus on kvantitatiivne määratletus ja tegevuse lõpetatus või lõpetamise võimalikkus.

Kaudne kõneviis

Eesti keeles on spetsiaalne kõneviis - kaudne kõneviis tunnusega -vat, mis väljendab seda, et teade, mida lausega väljendatakse, on kuuldud kellegi teise käest.

Sõna järjekorra vabadus

Eesti keele sõnade järjekord on üsna vaba. Siiski esineb ka mõningaid sõnajärjepiiranguid. Eriti kirjalikus keeles on tugev tendents paigutada verb lauses 2. positsioonile.

Erilised puudused

Keel võib olla eriline ka selle poolest, mida seal ei ole. Mõned laialt levinud müüdid eesti keele kohta on, et selles ei ole tulevikku ega sugu. Grammatilise tuleviku puudumine maailma keeltes on üsna tavaline: WALS-is uuritud 222 keelest 112-s ei ole spetsiaalset tulevikumarkerit. Tähelepanuväärne on tuleviku puudumine seega peamiselt Euroopa kontekstis, Sama võib öelda ka grammatilise soo kohta.

Kokkuvõte

Eesti keeles on mitmeid vähelevinud jooni, ent enamik omadusi on levinud laialt ka teistes maailma keeltes. Kokku on siiski tegemist täiesti unikaalse kombinatsiooniga, mil nimeks eesti keel.