Kasutaja:Kristap~etwiki/Infrastruktuur
Infrastruktuur Inglise keeles: Infrastructure is basic physical and organizational structures needed for the operation of asociety or enterprise, or the services and facilities necessary for an economy to function.[2] It can be generally defined as the set of interconnected structural elements that provide framework supporting an entire structure of development. It is an important term for judging a country or region's development. [1]
Infrastruktuuriks on näiteks abivahendid, installatsioonid või teenused, mida läheb vaja ühiskonna edukaks toimimiseks, transpordiks või suhtlemissüsteemideks ka näiteks veevõrgu toimimiseks või avalike asutuste toimimiseks nagu näiteks koolid või postkontorid. info allikas: [2]
Termin infrastruktuur on olnud inglise keeles kasutusel juba alates 1927. aastast. Algselt tähendas see installatsioone, mis moodustavad erinevate süsteemide aluseid.
"Hard" and "soft" infrastructure – "Riistvaraline" ja "tarkvaraline" (pehmem, õrnem) infrastruktuur.
"Riistvaraline" infrastruktuur viitab suurele füüsilisele võrgule, mida on vaja kaasaegse ja industriaalse rahvastiku elukäigu toimimiseks. "Õrnem" infrastruktuur viitab kõikidele asutustele ja institutsioonidele säilitamaks riikide majanduslikke, tervishoiu, kultuuri ja ühiskondlikke standardeid nagu näiteks haridussüsteem või tervishoiusüsteem.
„Riistavaralise“ infrastruktuuri tüübid:
Transpordi infrastruktuur: Linnasisesed teedevõrgud, kiirteed samuti ka sillad, tunnelid ja teised ehitised. Liiklusmärgid, elektrisüsteem (tänavavalgustus), tee ääred nagu kõnnitee, haljastus ja sinna juurde kuuluvad ka teede parandus ja kohad puhkepausideks nendele, kes pikalt teel olnud. Rattateed ja jalakäiate sillad. Transpordi alla kuuluvad ka metrood, raudteed, trollid, trammid ja bussiliiklus. Samuti ka laevatransport ja sadamad koos majakatega ning praamiliiklus. Lennujaamad ja lennuliiklus.
Energia infrastruktuur: Elektrivõrk, alajaamad, generaatorid, kõik mida on vaja, et elekter elanikeni levida saaks. Gassitorud, et inimestel oleks võimalik kodus gaasi tarbida. Naftatorude süsteem, hoiustamine ja inimestele kättesaadavaks tegemine. Kivisüsiga tegelevad organisatsioonid, kivisüsi hoiustamine ja transport. Elektriautode süsteem elektriautode laadimiseks
Vee käitluse infratruktuur: Joogivee varude säilitamine ja haldamine, hoiustamine, inimesteni transportimine. Pumbad, filtratsioonivahendid. Heitvee kogumine ja reovee käitlusjaamad. Kanalisatsioonisüsteem. Suured niisutussüsteemid ja samuti ka vastupidi üleujutuste kontroll. Lume eemaldamine ja teede korrashoid soolaga, lumepuhuritega. Rannikute haldus, näiteks: veetammid, lüüsihaldus, luidete stabilisatsioon.
Suhtlemisteenuste infrastruktuur: Postiteenus. Telefoniühendus. Mobiiltelefonide teenus. Televisiooni ja raadio ülekanded. Kaabeltelevisioon. Internet – ruuterid, serverid, sotsiaalvõrgustikud, veebi otsingumootorid. Kommunikatsiooni satelliidid. Veealused kaablid. Lisaks avalikele ka privaatne side näiteks valitsuse telekommunikatsiooni võrgud. Vaakum-torud posti vedamiseks.
Tahkete jäätmete käitluse infrastruktuur: Munitsipaal prügi ja sorteeritud prügi kogumiskohad. Tahkete jäätmete prügilad. Põletusahjud ja gaasistamine. Materjalide taaskasutuse firmad. Ohtlike jäätmete hävitamise jaamad.
Maa jälgimise ja mõõtmistega tegelevate võrkude infrastruktuur: Meteoroloogilised ilma/kliima jälgimise jaamad. Loodete jälgimise võrgud. Jõgede voolu jälgimise jaamad. Seismomeetri võrgud. Maa jälgimise satelliidid. Geodeetilised mõõtemärgid. Globaalsed positsioneerimise süsteemid. Ruumiliste andmete infrastruktuur.
„Soft“ infrastruktuur sisaldab mõlemaid nii füüsilisi komponente nagu spetsiaalsed ehitised ja varustus kui ka mittefüüsilisi komponente nagu reeglid ja juhiseid erinevate süsteemide alal hoidmiseks, rahastamiseks. Samuti ka süsteeme ja organisatsioone millede jaoks spetsiaalsete oskustega ja haridusega professionaale välja õpetatakse. Õrnema infrastruktuuri olemus seisnebki inimeste jaoks erinevate teenuste võimalikuks tegemises.
Infrastruktuuri juhtimine: Valitsuse ja õiguskorra süsteem, mis koosneb poliitilisest, seadusandvast ja õiguskaitse süsteemist. Siia alla kuulub ka kohtusüsteem ja õigusemõistmine. Hädaabi teenused nagu politsei, kiirabi ja tuletõrje koos siia juurde kuuluvate autode ja ehitistega. Sõjaväe infrastruktuur. Koos siia juurde kuuluvate sõjaväe baasidega, treeningkeskustega, juhtimisjaamadega ja suhtlusjaamadega. Suured relvasüsteemid, kaitserajatised.
Majanduse infrastruktuur: Rahandussüsteem, pangasüsteem, finantsilised asutused, maksusüsteem, valuuta, rahavarud ja selle regulatsioon ja ka raamatupidamine. Suurte äride logistikasüsteemid, laohooned ja transpordisüsteem. Tootmise/tööstuse infrastruktuur koos tööstusparkidega ja spetsiaalsete majanduslike tsoonidega. Kaevandused ja töötlemistehased. Ka regulatsioonid tootmise korrashoiuks. Põllumajandus, metsanduse ja kalanduse infrastruktuur.
Sotsiaalne infrastruktuur: Siia kuulub tervishoiu süsteem, haiglad, tervishoiu rahastamine (haigekassa), tervisekindlustus, ravimite ja raviprotseduuride testimine, arstide ja teiste professionaalide koolitamine ka meetmed, mis epideemiate puhul kasutusele võetakse. Haridussüsteem, avalikud koolid, algkool, põhikool, gümnaasium. Ülikoolid kolledžid, uurimusi korraldavad institutsioonid ka hariduse rahastamine. Sotsiaalhoolekanne, valitsuse toetus ja ka erinevate heategevuslike organisatsioonide toetus aitamaks abivajajaid.
Kultuuri, spordi ja vabaaja veetmise infrastruktuurid: Pargid, spordiasutused, spordiliigad ja sellega tegelevad firmad. Kultuurilised infrastruktuurid on näiteks, kontserdisaalid, teater, kino, raamatukogud, muuseumid, stuudiod ja treeningkeskused. Äri ja turismireiside infrastruktuur – konverentsi keskused, hotellid, restoranid ja teised teenused, mida turismi või ärireisil olevatele inimestele reisi käigus pakutakse .Samuti ka reisikindlustus, turistidele info andmine. info allikas: [3]