Kasutaja:KrisjanA/liivakast

Mudavulkaan ehk sals on lamekoonuseline peeneteralisest setendist koosnev lame või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett. Mudavulkaanid tekivad kui tavaliselt kuum vee-fluidisegu seguneb muda- ja pinnasetetega. Mudavulkaanid on tihti seotud subduktsioonivöönditega. Maal on kindlaks tehtud suubduktsioonivöönditega seotuid mudavulkaane ca. 700. Siiski arvatakse Maal subduktsioonivööndite ja ookeanipõhjaalise mandrite lahknemisega seonduvate mudavulkaanide arvuks ca. 10 000.

Mudavulkaanid ei ole klassikalises mõistes vulkaanid - nendest ei emiteeru ei laavat ega tuhka. Mudavulkaanidest emiteerub tavaliselt veisinikkarbonaatide rikast vee-gaasi-fluidi segu ja üsnagi marginaalsel kogusel metaani. Ka on mudavulkaanidega seotud temperatuurid võrreldes magmailiste vulkaanidega on üsnagi madalad - merepõhjaliste mudavulkaanide puhul isegi jäätumispunkti lähedal - 0 C. Mudavulkaanid varieeruvad kõrguselt 1-2 meetrist 700 meetrini ja läbimõõdult 1-2 meetrist kuni 10 kilomeetrini.

Mudavulkaanide muda on tavaliselt tekkinud sügava maasise vee soojenemisel, mis on aegamööda segunenud ja üheks saanud maasügavuses leidunud mineraalidega. Tekib poolvedel mudane väljutis. Poolvedel mudane väljutis surutakse maasisemuses valitsevate lokaalse rõhu erinevusest tulenevalt mööda geoloogilist murranguvööndit või läbi lõhede ülespoole. Maismaalisi või maismaalähedasi mudavulkaane on hetkeseisuga kindlaks tehtud ca. 1100. Mudavulkaanide temperatuurivahemik on varieerub bajemikus 100C kuni 2C. Mõningaid mudavulkaane kasutatakse mudaraviks või turismiatraktsioonidena.

Umbes 86% mudavulkaanide gaasilisest väljutisest moodustab metaan, emiteeritava gaasi osakaalult järgnevad süsinikdioksiid ja lämmastik. Väljutatud materjaliks on tavaliselt poolvedel mudane mass. mis sisaldab lahustunud mineraale, erinevaid happeid, erinevaid süsivesikuid ja tahket materjali.

Mudavulkaanid ehitus:

• Grüfooni tüüpi mudavulkaan: järsunõlvaline koonus, madalam kui 3 meetrit, mis väljutab muda
• Mudakoonuse tüüpi mudavulkaan: kõrge koonus, kõrgem kui 10 meetrit, mis väljutab muda ja kivifragmente
• Scoria koonuse tüüpi mudavulkaan: koonus on formeerunud kõrgetel temperatuuridel tahkunud mudast
• Salsi tüüpi mudavulkaan: eksisteerivad madalaveelises keskkonnas ja emiteerivad gaase
• Allika tüüpi mudavulkaanid: eksisteerivad veelisese keskkonnase, väljundavad vett väikestest avamustest (alla 0,5 meetri)
• Mudakuppel

Mudavulkaanid paiknevad naftamaardlate või vulkaanide lähedal. Neid leidub Islandil, Itaalias, Rumeenias, Kaspia mere idarannikul (Apšeroni poolsaar), Kertši ja Tamani poolsaarel, Ida-Gruusias ja Kesk-Aasias, Uus-Meremaal, Jaava saarel, Ameerikas. Kõige rohkem mudavulkaane (maailma 700 mudavulkaanist 350) paikneb Aserbaidžaanis. Võimalikke maaväliseid mudavulkaane arvatakse eksisteerivat ka Marsil.

Bernard W. Pipkin, Dee D. Trent, Richard Hazlett, Paul Bierman (2006). Geology and the Environment. Pearson.  © Copyright. 2015 WorldLandForms. "Mud Volcano". Kioka, A., and J. Ashi (2015), Episodic massive mud eruptions from submarine mud volcanoes examined through topographical signatures, Geophys. Res. Lett., 42 (20), 8406–8414, doi:10.1002/2015GL065713. Pondrelli, M., et al. "Mud volcanoes in the geologic record of Mars: The case of Firsoff crater." Earth and Planetary Science Letters304.3 (2011): 511-519.