Kasutaja:Hsaarnak/liivakast

Kolbpump muuda

Kolbpump on mahtpumba üks eriliik. Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasi on erinevaid liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava meediumi liikumine kolbpumbas on lahendatud erinevate klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselaske takti ajal on sisselaske klapp avatud ja väljalaske klapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava meediumi. Väljalaske takti ajal on sisselaske klapp suletud ja avatud on väljalaske klapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava meediumi silindrist väljalaske torustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor, kuid kasutatakse ka teisi ajameid. Kolbpumba abil on võimalik saavutada väga kõrged rõhud (kuni 1000 bar) võrreldes teist tüüpi pumpadega. Kolbpumba üheks puuduseks võib nimetada impulsiivsuse. Kuna pumpamine toimub ainult väljalaske takti ajal siis rõhu kasvamine toimub impulssidena. Selle tõttu ei ole levinud suured ühe kolviga kolbpumbad. Nähakse palju vaeva, et disainida võimalikult kompaktseid mitme kolviga kolbpumpasi, mis vähendaks tugevaid impulsse pumpamisel. Selline kolbpump on näiteks radiaal- kolbpump.

 
Kolbpumba tööpõhimõte


Levik muuda

Kolbpumbad on väga laialdaselt levinud, kuna nad suudavad tekitada suhteliselt suurt rõhku, olles ise küllaltki kompaktsed. Kolbpumba võime leida näiteks paljudest kompressoritest ja hüdropumpadest ka enamik käsipumbad on kolbpumbad.