Kasutaja:Glyins/Autoimmuunsus

Immuunsüsteemi üks tähtsamaid rolle on kaitsta organismi erinevate mikroorganismide vastu. Mingil põhjusel ei suuda immuunsüsteem mõnikord eristada enda terveid kudesid võõraist ning hakkab neid hävitama, kujuneb autoimmuunsus. [1]

Ajalugu muuda

Autoimmuunsuse tundmise ja arengu algus ulatub 19. sajandi lõppu. Saksa immunoloog Paul Ehrlich arvas, et immuunsüsteem ei ründa mitte kunagi enda kudesid. Kujunes mõiste „horror autotoxicus“, mis tähendab organismi vastumeelsust pöörduda iseenda vastu. [2] [3] Näiteks 1950ndatel kirjeldati esimestena autoimmuunne kilpnäärme haigus ja idiopaatiline trombotsütopeenia (ITP), mis olid olulised autoimmuunsuse mõistmisel. [2]

Tekkemehhanismid muuda

Autoimmuunsuse väljakujunemisel on tähtis roll nii geneetikal kui ka keskkonnafaktoritel. Olulised on kaks tingimust – autoantigeeni olemasolu ja immuuntolerantsuse kadu vastava autoantigeeni suhtes. [1]

Immuunsüsteemi kaitsebarjääri moodustavad T-rakud, antikehad ja B-rakud. T-rakud ehk T-lümfotsüüdid tagavad kaitse mikroorganismide vastu, mis elavad ja paljunevad keharakkudes ning samuti on T-lümfotsüüdid olulised nii oma kui ka võõra antigeeni äratundmisel. B-rakud ehk B-lümfotsüüdid toodavad omakorda antikehi, mis tagavad kaitse rakuväliste infektsioonide korral. Autoimmuunsuse tekke korral toimivad nad aga vastupidiselt. [1], [4]

Geneetika muuda

Autoimmuunprotsessid on seotud paljude geenide koostoimega ja polümorfismiga. Täpsemalt on sellega seotud MHC-geenid. MHC-geenid kodeerivad omakorda erinevaid MHC-valke, mis jagunevad kolme klassi. Inimesel nimetatakse MHC-valke HLA-antigeenideks. [1]

Keskkonnafaktorid muuda

Keskkonnafaktorid, mis võivad viia autoimmuunsuse tekkeni, on: viirused, bakterid, stress, keemilised ained, raskemetallid ja ravimid. [5]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Uibo R., Kisand K., Peterson P., Reimand K. 2015. „Immunoloogia: õpik kõrgkoolidele.“ Tartu Ülikooli Kirjastus: lk 22, 31, 210, 211.
  2. 2,0 2,1 Chang C. 2014. „Autoimmunity: From Black Water Fever to Regulatory Function“. J Autoimmun; 48-49: 1-9.
  3. https://neuroendoimmune.wordpress.com/2013/04/16/horror-autotoxicus-the-story-of-autoimmunity (viimati vaadatud 31.10.2017)
  4. Peterson P. 2003. „Autoimmuunhaigused: omad muutuvad võõrasteks“. Eesti Loodus. http://www.eestiloodus.ee/artikkel460_454.html (viimati vaadatud 31.10.2017)
  5. Campbell W. A. 2014. „Autoimmunity and the Gut“. Autoimmune Dis: 152428. doi: 10.1155/2014/152428