Kasutaja:George unicorn/liivakast

Külli Habicht muuda

Külli Habicht (sündinud 24. juulil 1964) on Eesti keeleteadlane.

Elulugu muuda

Külli Habicht on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse eriala (1982–1987), sellele järgnes aspirantuur Tartu Riiklikus Ülikoolis (1989–1992). 1993–1995 jätkas Külli Habicht õpinguid magistrantuuris ning 1997. doktorantuuris Huno Rätsepa käeall. 2001. a kaitses Külli Habicht doktoritöö „Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal“. [1]

Külli Habicht on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri laborandina (1987–1988), aastatel 1988–1993 eesti keele labori insenerina, laborandina ja teadurina. Aastatel 1993–1996 oli ta eesti keele õppetooli assistent ning 1996–1997 samas erakorraline lektor. Aastatel 1998–2003 oli Külli Habicht eesti keele õppetooli lektor ja erakorraline teadur. 2003. aastal valiti Külli Habicht dotsendiks ning alates 2003. a on ta töötanud samas eesti keele dotsendina ja (vana kirjakeele) vanemteadurina. [1]

Külli Habicht on Emakeele Seltsi liige (al 1985), riigieksameid ettevalmistava komisjoni liige (al. 2002) ja SLE (Euroopa Lingvistikaühingu) liige. Alates 2004. a kuulub ta ka Emakeele Seltsi keele toimkonda. Tema käeall on valminud ja valmimas mitmed doktoritööd. [1]

Teadustöö muuda

Külli Habichti peamised teaduslikud huvid on seotud vana kirjakeele ja tänapäeva kirjakeele morfosüntaktilise varieerumisega (nt tuumverbikonstruktsioonid, kaassõnade, modaalpartiklite ja küsipartiklite grammatiseerumine ning hiljutisemalt ka kõneviis vanas kirjakeeles). [2]

Hiljutised olulisemad teaduspublikatsioonid[1]:

  • Habicht, Külli; Piiroja, Piret; Tragel, Ilona (2015). Eesti võtma-tuleviku lugu. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (19−50). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
  • Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2014). Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59 (1), 139−161.
  • Habicht, Külli; Tragel, Ilona (2014). Verbiga saama väljendatud leksikaalsed kategooriad ja konstruktsioonid. Keel ja Kirjandus, 11, 826−844.
  • Tragel, Ilona; Habicht, Külli (2012). Grammaticalization of Estonian saama ‘to get’. Linguistics, 50 (6), 1371−1412.
  • Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2011). Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. Folia Linguistica Historica, 32 (1), 149−187.

Muid teoseid:

  • Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli (2015). Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Ehala, Martin; Habicht, Külli; Kehayov, Petar; Zabrodskaja, Anastassia (2014). Keel ja ühiskond (õpik gümnaasiumile). Tallinn, Eesti: Künnimees.
  • Habicht, Külli (2012). Eesti kirjakeele ajaloo ja eesti murrete õpetamisest. Gümnaasiumi valdkonnaraamat.
  • Habicht, Külli (2010). Ühe hingesuguluse peegeldus: Uku Masing ja Georg Müller. Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100 (221−238). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
  • Habicht, K. (2003). Alamsaksa laenud (märksõnaartikkel). Raukas, A. (Toim.). Eesti Entsüklopeedia. Eesti A-Ü (15). Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 ETIS, Külli Habicht.
  2. Kimovar, Töörühm.