Kasutaja:EestiSuhtlemistreeneriteÜhing/Ukseavajad

Ukseavajad on tavaliselt avatud küsimused või lühirepliigid, mis annavad teada, et kuulaja on huvitatud ja valmis kuulama.

Avatud küsimused ukseavajana

muuda

Avatud küsimustena toimivad paremini kuidas, mida, mis sõnaga algavad küsimused. (nt Kuidas saan kasulik olla?, Mida arvad …?, Mis võiks sinu arvates …?). Vältida tasub miks- ja kas-küsimusi (nende mõjust saad lugeda Täpsustamise teema juures). Kas-küsimustele on lihtne vastata ühesõnalise ei või jah-iga, miks-küsimused võivad pidurdada  rääkija soovi ennast avada või asetada ta kaitsepositsioonile[1].

Soovitav algus Suhtlemist blokeeriv algus
Kuidas saan kasulik olla?

Mida sa arvad sellest üritusest?

Mis võiks sinu arvates olla lahendus?

Kas saan aidata?

Kas sulle meeldib?

Miks sa lahendust ei paku?

Miks sa ei räägi?

Ma märkan, et sa oled mureliku näoga. Mis lahti?

Ma olen valmis sind kuulama!

Räägi nüüd ära.

Ma kuulan, hakka rääkima.

Lühirepliigid ukseavajana

muuda

Lühirepliikides sisaldub ühelt poolt rääkija seisundi märkamine ja teiselt poolt kuulamiseks valmisoleku väljendamine. Nt kirjeldades rääkija rollis olija mittesõnalisi suhtlemisvahendeid ehk kehakeelt (hoiakut, poosi, miimikat), esitatakse kutse jutu jätkamiseks või vestluse alustamiseks. Nt. Sul on täna kurb nägu. Sa näed ärritunud välja. Ma tahaksin teada, mis on lahti. Tahad, räägime?

Ukseavajaid kasutatakse:

  • kontakti loomisel ja kuulamise alguses,
  • kuulamise käigus, kui rääkija kas kaotab järje või väljendab ebakindlust
  • pausi tekkimisel rääkija julgustamiseks.
  1. Smith, M. (2004). Kui ütlen ei, tunnen end süüdi. Väike Vanker.