Kasutaja:Eedik K/liivakast
Hüdroelektri generaator
Hüdroelektri generaator on seade, mis muudab vee vabalangemise energia elektrienergiaks. Koosneb see turbiinist ja generaatorist, võrreldes tuumaelektrijaamas kasutusel olevate generaatoritega, on hüdroelektri generaator mõõtmetelt tunduvalt suurem, lisaks on ka rootori pöörded väiksemad.
Ajalugu
1878. aastal konstrueeris William Armstrong esimese hüdroelektri generaatori, mis oli võimeline töös hoidma ühte kaarleeklampi. 1882. aastal avas T. A. Edison esimese hüdroelektrijaama, mille võimsus oli 12,5 Kw. Hüdroenergia muutus järjest populaarsemaks, kuna jaama ehitus oli lihtne ja elektrit sai toota väikese vaevaga. 1886. aastaks ole Ameerika Ühendriikides juba 45 hüdroelektrijaama ning nende arv kasva kiiresti.
Turbiin
Turbiin on masin mis muudab langeva vee energia pöörlemise energiaks, viimased leiutati 19. sajandil. Turbiine on kahte eri tüüpi radiaal-aksiaalne ja pöördlabaline. Radiaalaksiaalturbiini tööratta labad on kinnitatud jäigalt ja neid ümbritseb vesi, lisaks on turbiini võll on vertikaalne. Võimsus küünib 500 MW-ni ning tööratta diameeter on kuni 8 m. Pöördlabaturbiinil on tiibjad labad, mis võimaldavad võimsust reguleerida üheaegselt, pöörates neid ümber oma telje. Viimaseid pööratakse vastava mehhanismi abil automaatselt. Kuna vesi liigub piki turbiini telge, siis võib telg asetseda kas vertikaalselt või horisontaalselt.
Generaator
Generaator on elektrimasin, mis muundab mehaanilise energia (peamiselt pöörlemise) elektrienergiaks. Generaatori tööpõhimõte on pinge tekkimine mähises (milleks on enamjaolt vask), mis omakorda asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja tekitamiseks ettenähtud generaatoriosa nimetatakse staatoriks ja osa, milles tekib pinge, rootoriks. Põhimõtteliselt on üks neist pöörlev või paigalseisev, vastavalt sellele saadakse kas alalisvool või vahelduvvool.