Kapten lahkub laevast viimasena
"Kapten lahkub viimasena laevast" või "Kapten läheb laevaga põhja" on tuntud meretava ja meretraditsioon.
Kapten (prantsuse capitaine, hilisladina capitaneus) on laeva ja laevapere ainujuht (laevajuht), kelle korraldusi (mis on antud tema võimkonna piires) peavad kõik laeval viibivad isikud tõrkumata täitma (sellest ka ütlus: kapten laevas – jumal taevas). Ka kõrgema ametiastmega isiku viibimine laeval ei piira kapteni võimupiire ega vabasta teda vastutusest. Merel ja välissadamais on kapten oma ametiala piires riigi ning laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja. Kapteni õigused ja kohustused on kindlaks määratud vastavas teenistusmäärustikus. Laeva hukkumisel lahkub kapten laevalt viimasena.
Paljudes riikides on selline meretava rohkem moraalse tähendusega, kuid osades riikides on selline teguviis sätestatud seadusega.
Eestis kehtib selline teguviis Kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel.
"§ 70. Kui kapteni arvates ähvardab laeva paratamatu hukk, annab kapten pärast kõikide meetmete rakendamist reisijate päästmiseks laevaperele loa laevalt lahkuda. Kapten lahkub laevalt viimasena, võttes tarvitusele kõik temast sõltuvad abinõud logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu, antud merereisi kaartide, dokumentide ja väärtuste päästmiseks.[1]"
See nõue on paljude mereriikide seadustes, Prantsusmaal juba aastast 1765.
Viited muuda
- ↑ Eesti Vabariigi Riigikogu (20.03.2016). "Kaubandusliku meresõidu koodeks".