Kanamuna[1] muuda

Kanamuna on kodulinnu, eelkõige kana munarakk, mida toodetakse munemisperioodil. Kanamune kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel ja need on oluline valkude, vitamiinide ja mineraalainete allikas paljudes dieetides üle maailma.

Struktuur ja koostis[2] muuda

Kanamuna koosneb peamiselt valgust, rasvast ja veest, samuti sisaldab see vitamiine (nagu A-, D- ja B-vitamiinid) ning mineraalaineid (nagu raud ja kaltsium). Munakollane sisaldab enamikku munas leiduvatest rasvadest, valkudest, vitamiinidest ja mineraalainetest, samas kui munavalge koosneb peamiselt valgust ja veest. Munakoore pinnal võib olla kaitsvaid kile- või kitiinikihte, mis aitavad säilitada muna värskena ja kaitsta seda väliste kahjustuste eest.

Kasutusalad[1] muuda

Kanamune kasutatakse mitmesugustes toitude valmistamisel, alates lihtsatest hommikusöögitoitudest kuni keerukamate magustoitude ja küpsetisteni. Need on oluline koostisosa paljudes toitudes, sealhulgas koogid, küpsetised, omletid, praed, salatid ja kastmed.

Tervislikkus[1] muuda

Kanamunad on toiteväärtuslik toiduaine, mis sisaldab mitmeid olulisi toitaineid. Munad on hea valguallikas ning sisaldavad ka olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Siiski tuleks meeles pidada, et munad sisaldavad ka kolesterooli ning nende tarbimist peaks piirama inimestel, kellel on kõrge kolesteroolitaseme või südamehaiguste risk.

Kanamunatööstus Eestis[3] muuda

Eestis toodetakse ja tarbitakse kanamune laialdaselt. Kodumaised kanamunad on saadaval erinevates suurustes ja kvaliteedis ning neid müüakse nii väikestes kohalikes talupoodides kui ka suurtes jaekaubandusketides üle riigi.

Viited muuda

  1. https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/13829
  2. https://davafoods.ee/muna-kasulikkus

Välislingid muuda

  • Eesti Maaülikool: Kanamunatööstus
  • Terviseamet: Munade tarbimise soovitused
  1. 1,0 1,1 1,2 "Kogu tõde kanamunadest, tallegg.ee". opik.fyysika.ee. Vaadatud 21. mail 2024.
  2. "Muna kasulikkus". davafoods.ee. Vaadatud 21. mail 2024.
  3. "Väiketootja munaäris: Müümiseks pead eristuma". www.pollumajandus.ee. 26. oktoober 2015. Vaadatud 21. mail 2024.