Kaltanėnai on alev Leedus Švenčionyse rajoonis, Kaltanėnai valla halduskeskus. Alev asub Švenčionėliaist 10 kilomeetrit läänes merepinnast 148 meetri kõrgusel Žeimena jõe lähtel ja Zeimenysi järve kaldal.

Kaltanėnai

leedu Kaltanėnai
poola Kołtyniany

Vapp
Kaltanėnai vapp

Elanikke 204 (2011)[1]

Koordinaadid 55° 15′ N, 25° 59′ E
Kaltanėnai (Leedu)
Kaltanėnai

Alevis on postkontor ning kasvatus- ja turismikeskus. Sealne katoliku kirik valmis aastal 1909. Mõisakompleksist on säilinud aastal 1838 ehitatud puidust kahekorruseline ait ja XIX sajandil rajatud pargi osad.

Elanikkond muuda

  • 201 (1865)
  • 202 (1897)
  • 155 (1905)
  • 229 (1929)
  • 289 (1931)
  • 357 (1959)
  • 278 (1977)
  • 288 (1979)
  • 301 (1985)
  • 282 (1989)
  • 282 (2001)
  • 204 (2011)

Ajalugu muuda

Alevi lähistel metsas asuvad kuus muinaskalmet, mis on rajatud IX–XII sajandil.

Kaltanėnaid on kirjalikes allikates esmamainitud XV sajandi keskpaigas, mil suurvürst Žygimantas Kęstutaitis selle Narbutaste valduseks läänistas. Sealset mõisa on esmamainitud aastal 1512.

XVII sajandi alguses sai asulast alev. Aastal 1633 rajasid frantsisklased sinna kloostri, mille juurde ehitati ka kirik. Klooster suleti aastal 1832. Kirik põletati XVII sajandi keskel maha, ent taastati aastal 1696. Aastail 1740–1767 ehitati vana kiriku asemele uus puidust kaheksanurkse kellatorniga kirik. Aastail 1797–1804 tegutses kiriku juures ringkonnakool, mis aastal 1804 muudeti algkooliks.

Tsaariajal olid asula venekeelne nimekuju Колтыняны.[2] XIX sajandi teisel poolel oli see tähtis veiste ja hobustega kauplemise paik. Aastail 1855-1899 valmis alevit läbiv Pastavy-Panevėžysi kitsarööpmeline raudtee. Aastal 1905 toimusid alevis tsaarivõimu vastased väljaastumised.

Alevis oli hästi säilinud rahvakultuur, mida aitas edendada raamatusmugeldaja Jonas Burba ja mida uuris hiljem etnograad Eduards Volters.

Aastail 1920–1939 kuulus Kaltanėnai Poola koosseisu. Juulis 1941 hukati alevis elanud juudid.[3] Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad.[4] Nõukogude perioodil oli alev kohaliku kolhoosi keskasulaks.

Viited muuda

  1. 2011 m. surašymas
  2. Колтыняны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 697 lk.
  3. Holocaust atlas of Lithuania
  4. Algimantas Miškinis. Kaltanėnai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. IX (Juocevičius-Khiva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2006. 232 lk.

Välislingid muuda