Kalmetemägi

Kalmetemägi, ehk Kalmetemäe kääpad on Süvahavva küla territooriumil, Võhandu jõe ürgoru pervel asuvad keskmisest rauaajast kuni hilisrauaajani kasutatud kääpad[1].

Kalmetemägi talvel

Kääbastik koosneb 12 ümarast kääpast mille läbimõõt on 6–13 m ja kõrgus kuni 1,4 m.[1] Kääbastest on leitud tuhka ja luutükikesi mis viitavad põletusmatustele.[2] Kääbastest edelasse jäävat Võhandu jõe urgoru järsku liivakiviseina kutsuvad kohalikud Kalmetemüüriks.[3]

Kääpaid käis kaardistamas 1848. a. Friedrich Reinhold Kreutzwald kes märkis, et paari kääbast ümbritsevad kiviringid.[4] 1/3 kääbastest on hästi säilinud, ning et paaril kääpal on märgata mõne nädala vanuseid varanduseotsijate kaevamiste auke.[4]

Kääpaid on uuritud arheoloogilise väljakaevamisega 1980 aastal Silvia Laul juhendamisel. Ühel kääpal tehti vertikaalne läbilõige ja teisel horisontaalne kaevamine (kohalike inimeste mäletamist järgi). Väljakaevamiste aruannet pole avaldatud [5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register 11691-11702
  2. O. Ugart. (1922).Põlva kihelkonna kirjeldus. käsikiri Ajaloo Instituudis. Lk 34.
  3. Mare Aun, Süvahavva Kääbaskalmistu ("kalmetemägi") arheoloogiline pass (1972)
  4. 4,0 4,1 Friedrich Reinhold Kreutzwald. (1851).Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands Bd.VI, H.1. Dorpat. Lk 94.
  5. http://www.arheo.ut.ee/kaevamiste-nimekiri