Kallasrada on avaliku veekogu kaldariba. Mõiste on kasutusel Eesti keskkonnaseadustes.

Tõkestatud kallasrada Keila-Joal, Mõisaküla mererannas 2014. aasta juulis.
Tõkestatud kallasrada Kiidjärvel, jõekaldal, 2014. aasta juulis.
Tõkestatud kallasrada Rõugel, 2014. aasta juulis.

Eesti keskkonnaseadustiku üldosa seaduse järgi on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 m ning teistel veekogudel 4 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.

2014. aastal koondati looduskaitseseaduses, veeseaduses ja asjaõigusseaduses olnud kallasrada reguleerivad sätted keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse.[1]

Kallasraja kasutamiseks on vajalik juurdepääs kallasrajale. Juurdepääs on vajalik mh (mere)päästetöödeks. KeÜS § 28 lg 7 nõuab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale ning § 28 lg 71, et kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel. PlanS § 75 lg 1 p 11 kohaselt tuleb juurdepääsu tingimused määrata üldplaneeringuga ning juurdepääs ise detailplaneeringuga (§ 126 lg 1 p 10). Arvestades, et planeering on õigusakt (õigusnorm) ja õigusaktina (õigusnormina) üldkehtiv, kehtib planeering juurdepääsu (tingimuste) osas kõigi isikute suhtes ilma servituudi vm asjaõiguseta senikaua kuni vastav planeering kehtib. Seda ka juhul kui planeering nõuab servituudi seadmist, kuid servituut on seadmata. Planeering õigusnormina on avaliku korra osa (KorS § 4). Planeeringu rikkumine kallasraja juurdepääsu (tingimuste) osas on seetõttu avaliku korra rikkumine (KorS § 5). Kallasraja või sellele juurdepääsu sulgemine on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot (KarS § 47 lg 1), kui rikkuja on füüsiline isik, ja rahatrahviga kuni 3200 eurot kui rikkuja on juriidiline isik (KeÜS § 626). Rikkumist menetleb Keskkonnaamet ja valla- või linnavalitsus (KeÜS § 627).

Vaata ka muuda

Allikas muuda

Viited muuda

  1. Siil, Virgo (17. juuli 2014). "Kas kallasradu sulgevate maaomanike korralekutsumine on lootusetu ettevõtmine?". Maaleht. Vaadatud 29.01.2021.